Toimus liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine nõupidamine

Toimus liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine nõupidamine

606
Kevadine tegevjuhtide nõupidamine. Foto: EJS

21. märtsil toimus Tallinnas Kuristiku tänaval korraline kevadine liikmesorganisatsioonide juhtide nõupidamine.

Osales üle poolte liikmete esindajate ehk veidi üle 50 inimese. Päeva juhatas sisse tegevjuht Tõnis Korts.

 Eestis viiakse läbi SAKi uuring

Esimene teemakäsitlus oli Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiuosakonna juhatajalt Harles Kaubilt. Kaup kiitis EJSi jahimehi Sigade Aafrika katku (SAK) vastases võitluses osalemise eest ja personaalselt Priit Vahtramäed, kes aitas Euroopa SAKi auditit Eestis läbi viia. Samuti tutvustas Kaup uut algavat SAKi teaduslikku uuringut, kus palus jahimeeste abi.

SAK ohustab jätkuvalt Eesti mets- ja kodusigade populatsiooni. Riiklike institutsioonide kõrval on jahimeestel väga oluline roll haiguse edukal tõrjumisel ning seires. Just seepärast on oluline, et jahimehi kaasatakse haiguse tõrjeks vajalike meetmete planeerimisse. Koos rahvusvahelise töörühmaga Saksamaalt Friedrich-Loeffler’i instituudist, soovitakse läbi viia arvamusuuringut Eesti jahimeeste seas.

Uuringu eesmärk on selgitada: mida jahimehed arvavad olemasolevatest tõrje meetmetest, kas jahimehed aktsepteerivad kehtivaid tõrje meetmeid või missugused võiksid olla paremini toimivad vahendid. Lisaks soovitakse selgust saada kui tõhus on hukkunud metssigadest teavitamine ja mis motiveerib jahimehi hukkunud metssigadest teavitama. Uuringu läbiviimiseks soovitakse neljas Eesti piirkonnas (Saaremaal, Ida-Virumaal, Lääne ja Lõuna-Eestis) moodustada kaks fookusgruppi, kus 4‒6 jahimeest arutavad ülaltoodud küsimuste üle. Tegevjuht võtab lähiajal piirkondade esindajatega ühendust.

Ülevaade ulukitega toimunud liiklusõnnetustest

Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimees Urmas Salmu tegi kokkuvõtte ulukitega toimunud liiklusõnnetustest Eesti maanteedel 2010.‒2018. aastal. Ta tõi välja õnnetused aastate ja piirkondade kaupa. Samuti selgus tema ettekandest, et ohtlikumad kuud, mil juhtub enim liiklusõnnetusi, on mai ja oktoober‒november. Eesti andmed langevad siin kokku Rootsi uuringute tulemusel saadud andmetega. Üheks võimalikuks õnnetuste arvu mõjutajaks peab Salmu kasvanud sõidukite arvu.

Maanteeameti andmetel oli Eestis arvel olevate busside, veokite ja sõiduautode arv 2010. aasta lõpus kokku 640 043, mis kasvas 2018. aasta lõpuks 873 049 ühikule. Kaheksa aastaga lisandus 233 066 sõiduvahendit, mis teeb kasvuks 36,4%.

Salmu näitas ka Rootsis kasutusel olevat spetsiaalset helkurit, mis paigaldatakse maanteepostide külge. See võimendab autotulede valgusvihu ümbritsevale alale, parandab nähtavust ja võimalust pimedas märgata teeäärset ulukit. Urmas tegi ka ettepaneku EJSile koostada spetsiaalne käitumisjuhis autojuhtidele.

EJSi president vaatas tagasi möödunule ja rääkis tulevast

EJSi president Margus Puust peatus eelmisel „jahindus on looduskaitse“ aastal. Ta kiitis koostööd maaomanike esindusorganisatsioonidega ja tõi näidetena, kuidas leiti kompromiss nii punahirve kui metskitse osas. Mõlemal juhul muudeti ka jahieeskirja ja loodi pikem jahitähtaeg, mis on eelkõige võimalus kahjude korral arvukust efektiivsemalt reguleerida, mitte kohustus talvel rasketes oludes loomi küttida. Puust soovitas ikkagi ulukeid küttida õigel ajal ja muudatust rakendada kahjude ära hoidmiseks.

Samuti toonitas Puust, et ettevaatlik tuleb olla põdra küttimisel. Arvukus on langenud ja vigu teha ei tohi. Õige küttimise aluseks on korrektsed loendusandmed ja siin peavad seltsid ise aktiivsed ja korrektsed olema.

Puust rääkis ka uuest, jahiohutuse aastast. Ta toonitas jahiohutuse olulisust ja tegi kokkuvõtte eelmise aasta kolmest jahiõnnetusest, millest üks lõppes surmaga. Just need õnnetused olid aluseks, miks juhatus võttis selle aastateemaks. President kutsus jahiseltside juhte olema tähelepanelikud maanteede kasutamisel kütiliinidena. Selle kohta on olnud palju kaebusi, tasub olla tähelepanelik ja ettevaatlik.

Puust peatus põgusalt ka koostööl kaitsejõudude ja kaitseliiduga ning rõhutas jahimeeste kasvavat rolli riigikaitses. Samuti rääkis ta pliimoona ohtlikkust inimese tervisele, refereerides veterinaardoktorit Madis Leivitsat.

Järgnevalt tutvustas Puust arenduse töögrupi poolt käivitatud uute liikmete kampaaniat. Tema sõnul kasutavad EJSi teenust ka mitteliikmetest jahindusorganisatsioonid ja oleks õiglane kui nad selle nimel panustaks. Üks võimalus jahimeeste ühisesse asja panustada on seda liikmelisuse kaudu teha. Puust esitles ka töögrupi kokku pandud statistikat:

  • kehtivaid jahitunnistusi ehk aktiivseid jahimehi Eestis: 14 440
  • aktiivseid jahimehi kes ei kuulu ühtegi jahiseltsi: 1321
  • organiseerunud jahimehi, seltside liikmeid: 13 119
  • topeltliikmed organiseerunud jahimeeste hulgas (6,18 %): 811
  • organiseerunud jahimehi- seltside liikmeid, v.a topeltliikmed: 12 308
  • nendest EJS-i kuuluvaid: 11 299
  • EJS-i kuuluvatest ainulaadse isikukoodiga jahimehi: 10 641
  • topelt seltsidesse kuuluvusega: 659
  • organiseerunud jahimehi Eestis, kes ei kuulu EJS-i liikmeskonda: 1667 (13,55%)
  • organiseerunud jahimehi Eestis kes kuuluvad EJS liikmeskonda: 86,45%
  • jahipiirkondi kokku: 328
  • sellest RMK: 3
  • EJS-i kuuluvad jahipiirkonnad: 277
  • jahipiirkonnad, mis EJS-i ei kuulu, v.a RMK: 48
  • EJS-i osakaal piirkondadest: 85%
  • jahipiirkondade kogupindala: 4 159 755 ha  
  • sellest RMK haldab, mis on 1,82%: 75 685 ha
  • EJS haldab: 84,24%

Šaakali ja põdra küttimise ülevaade

Šaakali ja põdra küttimisest rääkis Priit Vahtramäe. Saadi teada, et eelmisel jahiaastal kütiti kokku 62 šaakalit, neist 16 Läänemaal ja 46 Pärnumaal. Vanuseline jaotus Pärnumaa näitel oli järgmine: 1,5 aastaseid 10; 2,5 aastaseid 10 ja üks 6 aastane. Šaakal on meie jaoks uus liik, EL loodusdirektiivis on ta V lisa liikide nimistus koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega. Neid liike võib küttida, kui see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit.

2018 aastal ilmunud Keskkonnaagentuuri ,,Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus” väljaandes hinnati 2017. aasta küttimise põhjal šaakali arvukust järgnevalt: „2017.-18. aastal kütiti kokku 26 šaakalit, lisaks sellele jäi veel kaks isendit auto alla ning üks leiti teadmata põhjusel hukkununa. Aasta varem kütiti 32 šaakalit. Niisiis on küttimine vähenenud hoolimata sellest, et jahiaeg pikenes kahe kuu võrra ning lumeolud jahipidamiseks olid märksa paremad kui aasta varem. Küttimise kahanemine näitab samuti seda, et šaakali arvukuse kasv ei ole enam varasemas tempos jätkunud. Reaalsus on aga 2018/2019 küttimishooajal selline, et kütiti 62 isendit, mis on kõigi aegade rekord ja vähenemine ületab 2017. aastat 120%.

Ettekandja lisas Pärnu JL-i tegevjuhi Eero Nõmme hinnangu võttes aluseks trofeenäituse: „Üllatavalt palju toodi hindamisele ka šaakali koljusid ja nende tase oli üle keskmise, mille järgi võib öelda, et populatsioon on tugevas tõusutrendis“. Samas märkis Vahtramäe, et Pärnumaal üks enim šaakaleid küttinud jahimees on Airek Kolju kommenteeris šaakali suurenenud küttimist järgmiselt: ,,Ühest küljest saame aru ju loomakasvatajate murest, et need kiskjad tekitavad neile tõsist kahju ning teisalt mõjus mitmel korral kõlanud EJSi üleskutse pöörata rohkem tähelepanu nende kiskjate küttimisele“.

Põdra osas oli Priit Vahtramäe sõnum sarnane president Margus Puusti omale. Peame olema põdraga ettevaatlikud alanud jahihooajal. Eelkõige peame seltsides teadma, palju meil põtru elab ja missugune on karja struktuur. Kui seda teame, siis saame teha ka õigeid valikuid. Eelkõige peame lähtuma tegelikust olukorrast. Paljude seltside täitmata jäänud küttimismahud eelmisel hooajal annavad tunnistust sellest, et põdraga on paiguti probleeme.

Ettekandja tsiteeris KAURi 2017-18 aasta seirearuannet, kus samuti tõdeti, et põtrade arvukus on viimastel aastatel vähenenud. Vahtramäe rääkis ka maanteel hukkunud ja huntide poolt murtud põtradest. Ta tuletas meelde, et EJS-i juhatus võttis vastu põtrade küttimise soovituse, milles on lähtutud teadmistepõhisest majandamisest, ulukibioloogiast ja jätkusuutlikkusest. Küttimissoovitused on saadaval EJS-i kodulehel.

Esmakäitluskohtade meetmele oodati ettepanekuid

Esmakäitluskohtade meetmest kõneles tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi abi Lea Truska. Maaeluministeeriumis on meede hetkel koostamisel ja sellega loodetakse valmis saada suve lõpuks, et sügisel see välja kuulutada. Teada on, mis tingimustele peab taotleja vastama: olema juriidiline isik, omama kehtivat kasutusõiguse lepingut ja olema rajatava hoone omanik või tal peab olema sellele kasutusõigus vähemalt 15 aastat.

Välja töötamisel on hindamise kriteeriumid, kuhu EJS ootas liikmete ettepanekuid. Osalejatele jagati välja ka töölehed vajaliku teabega. Tuli mitmeid ettepanekuid, mis ministeeriumile ka esitatakse. Soovitatavad kriteeriumid vaadatakse järgmisel nädalal läbi ka EJSi juhatuse poolt, kus teema kannab ette juhatuse liige Tiit Tammsaar.

Räägiti ka muudest aktuaalsetest teemadest

EJSi IT arendusi tutvustas projektijuht Karri Urban. Põhiliselt rääkis ta liikmete haldamisest ja kuidas seda korraldada ning andmeid muuta. Samuti näitas ta Jahise süsteemis praktilised toimingud ette.

Tegevjuhi nõunik Kaarel Roht rääkis trofeede hindamisest ja trofeenäitustest. Ta palus trofeed korrektselt markeerida, et hiljem ei oleks probleeme omaniku kindlaks tegemisega.

Samuti tutvustas Roht koostatud ettepanekuid Keskkonnaministeeriumile kavandatavate seiremääruse muudatuste osas. Roht palus liikmete suuremat aktiivsust, kui saadetakse kirjad dokumentide muudatuste kohta, mis seltse puudutavad. Nendele ettepanekutele tuginedes saab olukorra parendamiseks ettepanekuid teha.

Jahikoertest rääkis Eesti Jahikoerte Tõuühingu juhatuse liige Tõnu Väli. Ta tegi lühiülevaate inimese ja koera ühisesse ajalukku ning rääkis lahti hetkeprobleemid. Probleemid on olemas koerte katsetustega ja ta tõi näiteid, et Eesti Kennelliit ei taha ühingut ja tema otsuseid aktsepteerida.

Kokkutuleku programmi tutvustas tegevjuhi asetäitja ja programmijuht Andres Lillemäe. Tema sõnul on võistlused analoogsed eelmisele aastale. Tegijad ja läbiviijad on määratud. Taidluse teema on „…annab tiivad“, stendivõistluse teema on „Ka luuavarrest võib pauk tulla!“

Tegevjuhi asetäitja kiitis neid seltse, kes on andnud põdranahad kokkuostu. Tema sõnul on ressurss mõistlik kokku koguda ja kasutada, just nii nagu ütleb meie jahinduse hea tava. Vastasel juhul jäävad nahad metsa alla vedelema, tekitavad inimestes rahulolematust ja aitavad kaasa võõrkiskjate levikule.

Kokkuvõtteks tänas tegevjuht osalejaid ja järgmine kokkusaamine on juba Põltsamaal, kus peetakse maha seltsi aastakoosolek ja avatakse Põltsamaa lossis 13. vabariiklik trofeenäitus.