Tegevjuhtide nõupidamisel esitleti raamatut ja arutati mitmel jahindusteemal

Tegevjuhtide nõupidamisel esitleti raamatut ja arutati mitmel jahindusteemal

506
Fotod: EJS

20. veebruaril toimus EJSi liikmesorganisatsiooni tegevjuhtide nõupidamine.

Avamisel esitleti Sauli Laaksoneni raamatut „Ulukihaigused ja jahihügieen”. Tegemist on Soome ja inglise keelest tõlgitud jahimeestele praktilise raamatuga. Raamatu toimetaja Jaanus Vaiksoo toonitas kõnes, et selle raamatuga on täidetud üks oluline tühimik, mis nüüd on heaks abivahendiks haiguste tundmisel ja hügieeni hoidmisel. EJSi poolt tänati raamatu tõlkijaid Merle Kuusi, Age Kärssinit, Epp Moksi ja Katrin Peiki.

Seejärel tegi EJSi president Margus Puust ettekande praegusest olukorrast jahinduses. Ta selgitas, et 2020 on juhatuse valimise aasta ning rääkis 2016.‒2020. aasta arengukavast ja selle täitmisest ning tutvutas ka 2020.‒2024. aasta programmi ja selle eesmärke.

President rääkis SAKist, põdra ja metskitse küttimisest, vibujahist ja pliimoonast

Puust toonitas, et Eesti on SAKi puhul teinud head tööd, mistõttu on seafarmid üle kahe aasta katkuvabad. Viimatistest leidudest on enamik katkutunnustega isendid olnud antikehadega. Samas lisas ta, et täna tuleks siiski hoida taset 1 isend 1000 hektari kohta.

Veel selgitas ta, et endiselt tuleb põdra küttimisega tagasi hoida. Ligi 90 jahiseltsi ei täitnud sel korral küttimismahtu. Samuti lisas ta, et sel teemal on plaanis kohtuda maaomanikega ja kokku leppida järgmise aasta küttimismahud. Metskitse küttimisega saadi aga Puusti sõnul hästi hakkama, täideti ümarlauas kokkulepitud ja teadlaste soovitatud miinimummaht. Liiklusõnnetustes hukkus 4885 isendit, mis on rohkem kui möödunud aastal. RMK andmed näitasid, et kahjud on stabiliseerunud.

President puudutas ka vibujahti. Ta rääkis sellest, et vibujahimehed plaanivad vibujahi lubamist metskitsele. Seni pole juhatuses kindlat seisukohta selles võetud. Vibujahi kasuks räägivad järgmised argumendid:

  • rikastab jahipidamistraditsioone ja vorme, mis tõstab kindlasti ka metskitse atraktiivsust jahiulukina;
  • võimaldab pidada jahti piirkondades, kus on suur avariide protsent, kuid ohutuse tõttu on tulirelvadega jahipidamine komplitseeritud;
  • kuna on vaikne jahipidamisviis, siis ei häiri tiheasustusalade elanikke ja koduloomiseni.

Samuti rääkis ta, et pliimoona keelustamisest. Juhatus on korduvalt arutanud pliimoona teemat. EL plaanib üleminekut pliivabale moonale ca 3 aasta pärast. Täpselt pole hetkel teada, arutelud käivad. Eesti jt liikmesriigid on palunud pikendust. Samuti on plaanis kutsuda kokku plii-teemaline maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud.

Tehti põdra ja metskitse küttimise kokkuvõtteid

EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe tegi ülevaate jaanuaris jahimeeste 2019./2020. jahihooaja põdra küttimisandmete kokkuvõttest. 328 jahiseltsist andis andmed 327. Ta tänas jahiseltse hea koostöö ja andmete esitamise eest. 27% e 90 jahiseltsi ei saanud aga küttimismahtu täis, osaliselt eksisteeris vasikate nappust. Lõpliku kokkuvõtte alusel kütiti eelmisel hooajal 6305 põtra. Küttimisstruktuuriks kujunes pulle 36,5%, lehmi 34% ja vasikaid 29,5%.

Vahtramäe tutvustas ka kuue maakonna näitel metskitse selle aastast küttimist. Seni on täidetud ligi 90% küttimismahust, ent andmed pole veel täielikud. Kõikidelt andmeid ei küsitud, koguti vaid neilt maakondadelt, kes seda rasket ja tänuväärset tööd järjepidevalt on teinud. Andmeid saadi 7 maakonnast ja nende andmete alusel prognoositi ka lõplik küttimisstatistika. Andmed saadi Hiiu-, Saare-, Ida-Viru-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Viljandimaalt. Seega moodustasid 7 maakonna andmed 15 maakonnast 46%, mis oi piisav andmestik, et prognoosida 2019/2020 jahihooaja lõplik kitse küttimismaht.

Esialgsetel andmetel oli üks tublimatest maakondadest Põlva Jahiselts, kes täitis oma etteantud kohustuse 103,6% ja oli ka kõige jätkusuutlikuma struktuuriga selle täitnud, kus sokkusid kütiti 21%, emasid 33% ja tallesid 46%. Tubli oli ka Viljandimaa (30%+32%+38%), Saaremaa (31%+35%+34%) ja Tartumaa (33%+34%+34%) struktuur. Valgamaal oleks võinud 3% sokkude küttimise üle kanda hoopis kitsedele, et vähendada arvukust kiiremini, kuna neil olid ka reaalsed kitsekahjud juba eelmisel aastal.

Ida-Virumaa jahimehed aga survestasid liialt sokkude küttimist – 38% (emadel 32% ja talledel 31%). Sokkude asemel oleks võinud küttida rohkem emasid ja tallesid arvukuse vähendamise eesmärgil. Kokkuvõttes soovitas KAUR küttida 35 100 metskitse ja jahindusnõukogudes lepiti kokku 31 619 isendi küttimises.

Esialgsed maakonna küttimisandmed näitavad, et keskmine küttimismahu täitmine oli 94,3% ja keskmise protsendi alusel küttisime kokku natuke alla 30 000 isendi, mis on kõigi aegade kõige suurem küttimismaht. Ka eelmisel aastal kütiti rekord – 24 138 isendit, mis tulenes teadlaste etteantud soovitusest ja jahindusnõukogudes tehtud maaomanike ja jahimeeste kokkuleppest.

Paraku hukkus 2019. aastal liikluses 10% rohkem metskitsi kui 2018 ehk 4885 isendit. Kui kokku liita kütitud ja liikluses hukkunud metskitsed, siis vähenes arvukus ligikaudu 34 700 isendi võrra ja on 99% sellest, mida soovitas KAUR. Seega olid jahimehed väga tublid, sest pingutus mis selleks tehti oli ka kõigi aegade suurim.

Andmetest selgus ka, et teedel hukkunud kitsede arvu järgi on õnnetusjuhtumid vähenenud kõige rohkem Viljandimaal – 15% ja Järvamaal – 12%. Võrumaal on seis jäänud samaks. Selle põhjuseks võib tuua viimase kahe aasta kõrge küttimise, mis on peatanud koos meie metsade kiskjate, ilvese ja hundiga, kitse arvukuse tõusu nendes maakondades.

Räägiti olukorrast jahindusest ning kindlustusühistust

Kindlustusühistu Üks juhatuse liige Tarmo Lääne tegi ülevaate mis on uus kindlustusühistu ja miks see jahimeestele vajalik on. Ühistu eesmärk on liikmetele õiglase hinnaga ja vajalike kindlustusteenuste pakkumine.

Tegevjuht rääkis praegusest olukorrast jahindusmaastikul. Ta selgitas laiemalt kuidas võiksime jahti ja jahindust üldsusele näidata. Samuti rääkis Korts sellest mida ja kuidas seni on tehtud ning mis praktikaid tulevikus kasutada.

Tehti ülevaade Jahise arendusest

EJSi IT arenduste projektijuht Karri Urban aga tuletas meelde, et kuna 1. märtsil algab uus jahihooaeg, on selletõttu täna kõige parem aeg liitumaks Jahise süsteemiga, kuna keskkonda pidevalt parendatakse ja lisatakse uusi funktsionaalsusi. Siis tutvustas ta mida saab täna Jahise keskkonnas teha.

Jahise arendamisel on fookus sellel, et seadusest tulenevaid kohustusi oleks jahipiirkonnal võimalikult mugav täita. Täna saab keskkonnas pidada arvestust jahilubade üle ning koguda ulukiseire andmeid. Uuel nädala alguses lisandub juurde võimalus väikeuluki load väljastada korraga kõigile liikmetele, mis aitab vähendada lubade väljastamisele kuluvat aega. Väikeuluki luba saab ka uuel hooajal menetleda elektroonselt ning sellisel juhul puudub vajadus luba süsteemist välja printida.

Lisaks jahilubade haldamisele saab keskkonnas koguda järgnevaid ulukiseire andmeid: hundi, ilvese, šaakali vaatlusleht, karu vaatlusleht, metskitse vaatluskaart, põdra vaatluskaart, hirve vaatluskaart, metssea vaatluskaart, kopra vaatlusleht. Seireandmeid saab keskkonda lisada kõik süsteemi kasutajad ning iga jahipiirkonna usaldusisikud või haldurid kontrollivad sisestatud andmete usaldusväärsust.

Jahise keskkonnaga liitumiseks tuleb kontakti võtta Karri Urbaniga (e-post karri.urban@ejs.ee, tel 56834971)