Teadlased leidsid seakatku vastase vaktsiini, mille väljatöötamiseks läheb veel aastaid

Teadlased leidsid seakatku vastase vaktsiini, mille väljatöötamiseks läheb veel aastaid

1340
Pilt on illustratiivne. Foto: Raivo Tasso

Euroopa teadlased loodavad, et sigade Aafrika katku (SAK) vastu saab metssigu tulevikus immuniseerida vaktsiiniga, mida on võimalik neile sööda kaudu manustada. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja sõnul läheb vaatamata esimestele edukale katsetusele vaktsiini tootmiseni aega vähemalt 5 aastat.

Madriidi ülikooli ja Euroopa Liidu referentlabori (INIA-CISA) teadlaste koostöös läbi viidud uuring näitas, et metssigu saab SAKi vastu immuniseerida uue suukaudse vaktsiiniga, mida antakse neile sööda kaudu, vahendas Sciencedaily uudisteportaal veterinaarteaduse Frontiersi teadusartiklit.

„Sigade Aafrika katk on seakasvatussektorile väga suur probleem,“ ütles dr Jose Angel Barasona, Madriidi ülikooli teaduskeskuse VISAVET teadur ning uuringu kaasautor, ja lisas, et „esimest korda näitas nende osalusel läbi viidud uuring suukaudse vaktsiini efektiivsust metssigadel“ selgitas Barasona. „Uuring näitas, et metssigade suukaudne vaktsineerimine andis 92%-lise kaitse Aasias ja Euroopas ringleva kõrge patogeensusega tüve vastu,“ kommenteeris ta.

SAK on levinud praeguseks juba rohkem kui 55 riigis, sh ka Hiinas, kuhu on koondunud peaaegu pool maailma seakasvatusettevõtetest. „Kõige ägedamalt on metssead SAKi haigestunud Euroopas, kuna seni pole ükski tõrjemeede olnud piisavalt tõhus haiguse leviku pidurdamiseks“ tõi teadlane välja.

SAK vastase vaktsiini välja töötamist on siiani takistanud haigust põhjustava viiruse keerukas iseloom, ebapiisavad teadmised immunoloogiast ning vaktsiini tootmisega seotud tehnilised raskused. Läbimurre saabus 2017. aastal, kui EL-i referentslaboris Madriidis isoleeriti Lätis Rietumpierigas kütitud metssealt võetud proovist senisest erinev, vähem tõvestav SAK viiruse tüvi.

„See oli nõrgalt virulentne tüvi, mis võimaldas meil toota vaktsiini,“ selgitas Barasona. „Kui me oma laboratooriumis selle viirustüvega metssigu nakatasime, ei ilmnenud loomadel haiguse kliinilisi sümptomeid ning tekkinud antikehad kaitsesid loomi kõrge virulentsusega viirustüvede vastu,“ lisas teadur.

Immuunsust saab edasi kanda otsekontakti kaudu

Läbiviidud katses selgus, et suukaudselt vaktsineeritud loomadega kontaktis olnud loomad saavutasid samuti immuunsuse. „Vaktsiini n-ö levitamine läbi loomade vaheliste kontaktide võib aidata tulevikus vähendada vaktsiini tootmise ning manustamisega seotud kulusid,“ selgitas Barasona.

Läbiviidud katses selgus, et suukaudselt vaktsineeritud loomadega kontaktis olnud loomad saavutasid samuti immuunsuse. „Vaktsiini n-ö levitamine läbi loomade vaheliste kontaktide võib aidata tulevikus vähendada vaktsiini tootmise ning manustamisega seotud kulusid,“ selgitas Barasona.

„Kui vaktsiini välja töötamine õnnestub, võib see aidata leevendada SAKi kontrollimatut levikut nii Euroopas, kui Aasias, nagu oli sigade klassikalise katku puhul,“ väitis teadlane.

SAKi vaktsiini väljatöötamisega läheb aastaid

„SAK viiruse vastu on vaktsiini üritatud välja töötada juba aastakümneid, kuid seni edutult,“ teatas Imbi Nurmoja, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal. „Küsimus ei ole mitte arendajate kesistes võimetes ja tahtmises, vaid selles, et haigust põhjustav viirus on geneetiliselt väga keeruline,“ selgitas ta.

„Antikehad, mis metsseal tekivad, ei ole viirust neutraliseerivad ning viiruse n-ö „tööstuslik tootmine“ vaktsiini valmistamiseks on tehnilistel põhjuselt väga komplitseeritud,“ kommenteeris Nurmoja. Vaktsiini seni edutu väljatöötamise põhjuseid on veelgi. „Kasvõi see, et metssigade tarbeks on hädasti vaja suukaudselt manustatavat vaktsiini, mis komplitseerib tööd veelgi,“ ütles ta. Otsingud ja katsetused aga jätkuvad mitmetes tunnustatud instituutides.

„Teadusartikkel kirjeldabki ühe vaktsiiniprototüübi esmaste katsete tulemusi, mis tunduvad üsna paljulubavad,“ selgitas Nurmoja ja lisas, et „siiski on tegemist esmase katsega, mis nagu artikli lõpus öeldakse vajab jätku“. „See tähendab, et minimaalne võimalik aeg sobiva prototüübi leidmisest kuni reaalse tootmise ja turustamiseni on minimaalselt 5‒7 aastat,“ andis Nurmoja teada.