Tänasest võib küttida hirvi, šaakaleid ja mäkrasid

Tänasest võib küttida hirvi, šaakaleid ja mäkrasid

2226

Täna, 1. septembril algas hirve-, šaakali ja mägrajahihooaeg. Sealjuures saab tänavu šaakalijahti hakata pidama mullusest kaks kuud varem.

Eelnev hirveküttimise rekord ei välista arvukuse jätkuvat tõusu

Lisaks tarkusepäevale peetakse 1. septembrit hirvejahihooaja alguseks. Vastavalt Jahieeskirjale võib punahirvele pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini. 1. oktoobrist lisandub ka ajujaht ning jahti jahikoeraga.

Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 1664 punahirve, nendest 1346 saartel ning 318 mandriosas. 2017. aasta kevadeks kogunenud seireandmed annavad taaskord tunnistust punahirve arvukuse jätkuvast suurenemisest ja seda vaatamata eelnenud 2016. aasta jahihooajal järjekordselt uue rekordtaseme saavutanud küttimisele.

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov selleks jahihooajaks oli kokku 1380 hirve, millest saartel 1032 ja mandriosas 348 isendit. Keskkonnaagentuuri spetsialistid on arvamusel, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul suurenenud saartel, mistõttu soovitatakse järgneva jahihooaja küttimislimiidiks kogu Eesti peale 2130 punahirve, millest 1730 saartele ja 400 mandriossa.

Šaakalijaht algas mullusest varem

Šaakalite jahihooaeg algas tänavu mullusest kaks kuud varem ehk 1. septembrist ning kestab veebruari lõpuni.

Jahiaja pikendamise tingis vajadus ohjata šaakalite arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka. Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud ulukiseire aruande ja küttimissoovituste kohaselt on šaakalite arv jõudsalt kasvamas (u 11 pesakonnani) ning levikuala laienemas. Šaakal elab meil praegu enamasti rannikualadel, kus karjatatakse lambaid pool-looduslike koosluste rannaniitude hooldamiseks. Alates 2015. aastast on šaakalid mitmel pool sellistel aladel lambaid murdnud.

Arvestades ulukiseirespetsialistide ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekuid, viis Keskkonnaministeerium jahieeskirja sisse muudatuse, millega pikendatakse šaakalite küttimise aega kahe kuu võrra. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu „Mets 2016“ andmetel kütiti Eestis 2015. aasta jahihooajal kuus ning 2016. aastal 32 isendit.

Mägra küttimine on suurenenud

Jahimeeste hinnangul on mägra arvukus enamuses maakondades jätkuvalt kasvamas. Kui Saaremaal on mäger juba aastaid olnud sisuliselt nuhtlusliigiks ja teda seal ka intensiivselt kütitud, siis on Mandri-Eestis olnud mägra küttimine mõõdukalt tagasihoidlik.

Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 190 mäkra, kelledest enamik tabati Saaremaal (92 isendit). Möödunud jahihooajal on mandril mägra küttimine suurenenud, samal ajal on see Saaremaal tasapisi kahanenud.

Mägrale võib pidada jahti 1. septembrist jahiaasta lõpuni, sealhulgas varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga. Lisaks võib alates 1. oktoobrist pidada uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga.