Suurkiskjate tekitatud kahjud ei ole viimastel aastatel suurenenud

Suurkiskjate tekitatud kahjud ei ole viimastel aastatel suurenenud

194
2018. aastal rajatud eeskujulik kiskjakahjude ennetusaed mesila ümber Valgamaal. Foto: Mihkel Pastik


Loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel on hundi, pruunkaru ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel püsinud samal tasemel.

Keskkonnaamet võttis kokku 2018. aastal suurkiskjate tekitatud kahjud põllumeestele, karjakasvatajatele ja mesinikele.

„Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning kui kergesti on neile kättesaadavad kariloomad või mesitarud. Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade – põdra, punahirve ja metskitse – populatsioonid väga heas seisundis, seega looduses toitu suurkiskjatele piisab. Suurkiskjate kahjude ohjamisel on väga oluline tähtsus mesinike, loomakasvatajate ja jahimeeste operatiivsel koostööl ning kahjude ennetusmeetmete rakendamisel,“  ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha. Kiskjakahjude riski saab iga loomaomanik vähendada erinevate tõhusate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks.

2018. a rakendasid 67 karjakasvatajat ja mesinikku suurkiskjate kahjustuste vältimiseks täiendavaid ennetusmeetmeid ning need kulutused hüvitati Keskkonnaameti poolt 71 429 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustuste vastasteks ennetusmeetmeteks on karjamaid ja mesilaid piiravad elektritarad, samuti hüvitatakse osaliselt karjavalvekoerte soetamiskulud. 

„Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad tagavad loomakasvatajale pea täieliku turvalisuse. Eestis on ligi sada lambakasvatajat, kes selliselt rakendatud ennetusmeetmetega on kindlustanud oma lambakarja täiendava kaitse. Näiteks eelmisel aastal toetasime 21 karjavalvekoera tööle asumist. Korralik ja töötav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemale,“ ütles Talvi.

Eesti loomakasvatuses peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6-1,1%. Palju suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel. Eelmisel aastal langes hundi murdmise ohvriks suurim osakaal lambaid Läänemaal (2,8% maakonnas peetavatest lammastest), tavapärasest suurem kiskluskoormus oli veel Järvamaal (murti 1,9 % lammastest) ja Viljandimaal (murti 1,6% lammastest). Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tavapärase piires.

Mullu laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 312 taotlust 250-lt erinevalt kahjusaajalt. Amet hüvitab suurkiskjate kahjud kokku 231 455 euro ulatuses. Väljamaksed on praegu tegemisel. Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 919 lammast, kusjuures 35% murdmistest toimus 3 kasvataja juures, kes polnud ennetusmeetmeid rakendanud. Lisaks murdsid hundid ka 2 kodukitse, 23 vasikat ning 16 koera. Pruunkarud rüüstasid 2018. a 267 mesitaru. Ka karude poolt tekitatud kahjud on viimase 5 aasta jooksul püsinud samal tasemel, karud on aastas rüüstanud 200-300 mesitaru. Lisaks murti karude poolt 2018. aastal üks vasikas, üks lammas, 7 kana ning rüüstati üle 800 silorulli. 

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.