Suurimad küttimismahud puudutavad metskitsi ja punahirvi (uuendatud)

Suurimad küttimismahud puudutavad metskitsi ja punahirvi (uuendatud)

967
Metskitsed. Foto: Kaarel Roht


Keskkonnaagentuur avaldas 15. aprillil 2018/2019 jahihooaja küttimisandmed. Võrreldes paari viimase aastaga saavutas tänavu rekordtaseme metskitsede ning punahirvede küttimine. Huntide ning metssigade küttimismahud olid varasemast väiksemad.

„Möödunud jahihooaja statistika võrdluses eelmiste hooaegadega võib olulisemate muutustena välja tuua rekordtaseme saavutanud metskitsede ja punahirvede küttimise. Mõlema liigi küttimismahtude suurenemine on seotud nende liikide arvukuse suurenemisega eelnevatel aastatel ning vajadusega arvukuse tõusu jätkumist oluliselt piirata.“ lausus kommentaariks Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Eelnenud jahihooaegadega võrreldes märksa tagasihoidlikum oli suurulukite osas huntide ja metssigade küttimine. Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja: „Kui ülemöödunud, s.o 2017/2018 jahihooajal kütiti Eestis kokku 104 hunti, siis möödunud jahihooajal vaid 67. Hundi küttimismahtude langetamine on tingitud arvukuse langusest, mida saab seostada huntide seas laialdaselt levinud kärntõve tõttu oluliselt langenud juurdekasvu näitajatega, aga ka küttimise negatiivsete mõjudega.“

Tabel: Keskkonnaagentuur

Kütitud metssigade arv, mis on võrreldes 2015. a jahihooajal saavutatud rekordtasemega langenud ligemale seitse korda, on tingitud sigade Aafrika katku (SAK) levikust ning osalt ka SAKi tõrjumiseks rakendatud intensiivsema metssigade küttimisega kaasnenud arvukuse drastilisest langusest. Rauno Veeroja lisab: „Kütitud metssigade arvu langus võrreldes eelnenud 2017. aastaga kõikide maakondade kokkuvõttes on tingitud eeskätt metssea arvukuse langusega kaasnenud küttimismahtude langusest riigi läänepoolsetes maakondades. Kesk- ja Kagu-Eestis, kus metssea arvukus on hakanud taas suurenema, on 2018. a kütitud metssigade arv jäänud eelnenud 2017. a tasemele ja kohati isegi suurenenud.“

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt enam šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsklaglesid. Kokku kütiti 2018/2019 jahihooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poole korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist võib seostada nii šaakali arvukuse tõusu kui ka jahimeeste oskuste paranemise ja huvi suurenemisega selle liigi jahipidamisel.

Viimase kümne aastaga madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levinud kärntõve ja metssigade talvise lisasöötmise olulise piiramisega kaasnenud arvukuse langusega.

Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel.

Täiendatud tabel küttimisstatistika maakonniti leiab SIIT.