Selgus jahihooaja statistika, enim kütiti metskitsi

Selgus jahihooaja statistika, enim kütiti metskitsi

1186
Foto: Kaarel Roht

Selgunud on 2017/2018 jahihooaja statistika, kust selgub, et enim küttisid jahimehed metskitsi.

Möödunud 2017/2018 jahihooajal kütiti keskkonnaagentuuri andmeil enim metskitsi, täpsemalt 15 721 isendit. Metskitse küttimine on viimase kolme aasta jooksul pidevalt tõusnud (2015/2016 kütiti nt 6264 isendit). Samuti suurenes möödunud jahihooajal punahirve, kopra ja metsnugise küttimine.

Oluliselt on sigade Aafrika katku hävitustöö tõttu vähenenud metssea küttimine. Kui 2016/2017 jahihooajal kütiti 17 610 isendit, siis 2017/18 on see Eestis üle poole vähenenud ning kokku kütiti 7923 metssiga.


Mõnevõrra vähenes ka kähriku ja rebase küttimine. 2017/18 kütiti 5265 rebast, mis on pea 300 isendit vähem kui 2016/2017 jahihooajal. Samas kui kährikute küttimisarv on vähenenud üle 2500 isendi võrra (2017/18 kütiti 6627 isendit, 2016/2017 aga 9179 isendit).

Põtrade ja huntide küttimine on püsinud teist jahiaastat suhteliselt sarnasel tasemel. 2017/18 kütiti 7315 põtra ning 2016/2017 hooajal 7390 isendit. Samas kütiti hunte möödunud jahihooajal 104, 2016/2017 aga 114. Samal tasemel on püsinud ka karu küttimine (2017/2018 kütiti 54, 2016/2017 aga 55 karu).

Ilvesele pole jahti teist aastat avatud. Samuti ei kütitud ühtegi hahka, mustvaerast ja ondatrat.

Hanelisi kütiti möödunud hooajal kokku 6576, mis on võrreldes eelmise jahihooajaga üle 1000 isendi võrra suurenenud. Samuti suurenes mõnevõrra 2017/2018 hooajal partide küttimine. Kokku kütiti 8730 isendit, samas kui 2016/2017 hooajal kütiti 7665 parti.

Tabel: Keskkonnaagentuur