Sel nädalal näeb Tartus jahifilme

Sel nädalal näeb Tartus jahifilme

1278
Tartu 2017. aasta filmifestival. Foto: Maailmafilmi festival

Eesti Rahva Muuseumis toimub Maailmafilmi festival, kus eriprogrammina linastuvad mitmed jahiteemalised filmid.

Filme saab näha 18.‒22. märtsini.

Festivalil näidatakse eriprogrammi „Meie oleme jahimehed“ (We are the hunters), kus linastub neli jahiteemalist filmi:

  • Dioraam (Diorama, rež Matthias De Groof, 35’, Belgium) – 19.03 kl 12.00 Eesti Rahva Muuseum, Maailmafilmi saal
“Dioraam”. Foto: Maailmafilmi festival

Renoveerimise käigus kaob Belgia kolonialismi muuseum. Üks muutuse kõrghetki on siis, kui muuseumitöötajad hävitavad dioraamid, mida nad aastakümneid ise valvanud on. Äge purustustöö moodustab museoloogiliste ja ökoloogiliste suhete mõistukõne. Ei hävi mitte ainult dioraamid, vaid ka koloniaalne maailmavaade. Järele jäävad vaid surnud loomad, kes vaatavad sind ökotsiidi keskelt.

  • Jahisaak, (The Game, rež Marine de Contes, 53’, Prantsusmaa) – 19.03 kl 12.00 Eesti Rahva Muuseum, Maailmafilmi saal

Onnis varjus olles piidlevad jahimehed Edela-Prantsusmaal Landes’i piirkonna sügistaevast. Hoolikalt ja kannatlikult kuulavad nad metsa hääli, oodates kaelustuvide ülelendu. Kummalise koreograafiaga tõmbavad nad oma lõksu nööre. Kõik on omal kohal, kuigi nende ümber on männid maha raiutud ja neile tuttavat maastikku hävitatakse.

  • Lood huntidest (Histories of Wolves, rež Agnes Meng, 23´, Portugal) – 20.03 kl 13.45 Eesti Rahva Muuseum, Maailmafilmi saal

Kogumik huntidega seotud lugusid Põhja-Portugali mägedes. Ühel tipul kivises mäestikus on küla nimega Pitões das Junias. Pimeduse saabudes oli karjustel kombeks kokku tulla ja jutustada lugusid. Müüdid, surm, tapmised … Need lood võisid juhtuda ja võisid ka mitte, aga inspiratsiooni said need võitlusest inimese ja hundi vahel, võitlusest meie ja metsikuse vahel.

  • Loomade kuningas (King of Beasts, rež Tomer Almagor, Nadav Harel, 86’, Ühendkuningriigid) – 21.03 kl 21 Eesti Rahva Muuseum, Jakob Hurda saal.

Ameeriklasest jahimees Aaron suundub Aafrika metsiku looduse pimedasse südamesse sürrealistlikule neokolonialistlikule ekspeditsioonile, jäljendades tuhandete aastate vanuseid põliselanike siirderiitusi, kui ta kütib ülimat jahisaaki – loomade kuningat. Paljud kütid peavad end looduskaitsjateks ja loomaarmastajateks. Nad põhjendavad oma õigust küttida selle vajalikkusega liikide säilimiseks ning toovad esile jahipidamistasude häid külgi. „Loomade kuningas“ on vaatlus, mis läheb sügavamale sensatsioonilisusest ja poliitikast, uurides fakte ja tõe paljusid varjundeid Aafrika pinnal ning käsitledes eluslooduse ja lõvide kaitseks tehtavaid pingutusi, mille kiuste loomade populatsioon aina väheneb. Isikliku lähenemise ja värske videomaterjaliga käsitleb film inimese tõelist loomust ja meie kohta loomariigis.

  • Viimased jääkütid (Last Ice Hunters, rež Jure Breceljnik, Rožle Bregar, 82’, Sloveenia / Ida-Gröönimaa) – 23.03 kl 13 Eesti Rahva Muuseum, Jakob Hurda saal

Ida-Gröönimaa 20 000 km pikkusel rannikul elab vaid 4500 inimest. See on üks kõige hõredamalt asustatud kohti meie planeedil. Jäämütsist tingitud eraldatuse tõttu jäi Ida-Gröönimaa asustamata ja võõrastele täiesti tundmatuks. Alles viimase viie põlvkonna jooksul on tänapäeva maailm Ida-Gröönimaale jõudnud. Viimase 100 aasta jooksul on kohalikud näinud märkimisväärseid muutusi: erinevalt ajast, kui nad elasid täielikus eraldatuses kui kiviajal, on nad nüüd ühendatud maailmakülasse. Ida-Gröönimaa elukeskkond on olnud kasvulavaks ühele kõige eristuvamale jahikultuurile maailmas. Maa peal on vähe kohti, kus inimesed on rohkem raskusi kannatanud ning nii vaenuliku keskkonnaga toime tulnud. Kuigi palju on muutunud ja mitmed tänapäevased mugavused on saanud igapäevaseks ka Ida-Gröönimaal, on loodus jätkuvalt ülimuslik.

Jahioskus on ellujäämiseks hädavajalik. Moodsatel küttidel on kasutada kogu tänapäevane jahivarustus, aga kui nad ei tunne ümbritsevat keskkonda, tulevad nad koju ikka tühjade kätega. Kultuuri juured on sügaval ja tugevad ning jahimees on nendes piirkondades jätkuvalt ühiskonna alustala. Pole ka üllatav, et eraldatud asustustes on peamisteks töövaldkondadeks hülgejaht ja kalapüük, kuid tänapäeval ei ole Ida-Gröönimaal kõik enam täiskohaga kütid. Küti staatust kui ühiskonna majanduse alust on kõvasti õõnestatud. 2009. aasta Euroopa Liidu keeld hülgenahkadega kaubitsemisele oli mõeldud suurte jahindusettevõtete hüljeste liigküttimise piiramiseks, kuid see on kahju teinud ka inuiti ühiskonna majandusele. Nüüd sõltuvad nad aina enam välisabist. Majandusstruktuuri õõnestamine koos peatamatu välismaailma kultuurimõjuga põhjustab põlise 4000-aastase inuiti kultuuri kadumist.

Vaata lähemalt Maailmafilmi lehelt.