Seakatku vastu võitlemisel on tõsiseid puudusi

Seakatku vastu võitlemisel on tõsiseid puudusi

1359
Foto: Pixabay


Euroopa Komisjoni hinnangul pole Eesti meetmed seakatku vastu võitlemisel piisavad ning nii ohustab Eesti ka veel taudivabasid riike.

Lääne Elu kirjutab, et Euroopa Komisjoni novembris toimunud auditi esialgsed tulemused on murettekitavad, ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andiukaitis oma kirjas maaeluminister Tarmo Tammele.

“Auditi tulemused toovad esile tõsised puudujäägid, mis seavad ohtu sigade Aafrika katku kontrolli alla saamise ning võivad kaasa tuua riski sigade Aafrika katku levikuks taudivabadele aladele,” kirjutas volinik.

Ta ütles, et Eesti peab tegema kiireid ja otsustavaid samme, näitamaks huvipooltele, et Eesti täidab enda kohustust enda ja Euroopa Liidu territooriumi kaitsmisel. Andriukaitis tegi ka ettepaneku teha puuduste kõrvaldamiseks koostööd.

Veterinaar- ja toiduametist öeldi, et auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ning sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrolli. Ameti teatel pöörab VTA seega bioohutusnõuete täitmisele metsas sel aastal erilist tähelepanu.

“Seakatku tõhusamaks tõrjumiseks metsast on oluline lisaks veterinaarteenistusele ka keskkonnaasutuste ja erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide panus,” ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Vastavalt maaeluministeeriumi kehtestatud reeglitele peab taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene puhastama oma riided, jalanõud ning veoki ja samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida, märkis amet.

Taudistunud alalt leitud metsseakorjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol tuleb tagada lekkekindlus.

Käesolevast aastast kehtib nõue, et katku diagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Rümp tuleb metsas viia spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse käitlemistehasesse. Eesmärgiks on sedakaudu vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.

Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 56 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni, märkis amet.