Seakatku teema roheliste rattaretkel

Seakatku teema roheliste rattaretkel

2724

Laupäeva, 16. mai hilisõhtul toimus roheliste rattaretke raames SAKi teemaline kohtumine. See leidis aset Kagu-Eestis, Võrumaal Rogosi (Ruusmäe) mõisas. Infot jagasid Una Berzinja Läti loodusmuuseumist, Janis Ozolins Läti riiklikust Metsainstituudist „Silava“, kohalik Haanja mees ja seakasvataja Agu Hollo, Peep Männil KAURi ulukiseire osakonnast, Martins Serzants Läti Veterinaarametist, Ago Pärtel VTA peadirektor ja EJS tegevjuht Tõnis Korts. Lätlased tegid ülevaate SAKi olukorrast Lätis.

Lätlased kurtsid, et nende jahindus on killustunud ja enamik jahiseltse on eraldi. See teeb väga keerukaks jahinduse ja ka SAKi ohjamise. Samuti on Läti keskmine eramets vaid 9 ha suur. Arutleti erinevate SAKi puudutavate teemade üle. Näiteks, et metssigu on liialt palju. Kui palju on palju ja kui palju on vähe, seda ei oska aga täna keegi öelda, ka teadlased mitte.

Teadusuuringud puuduvad ja kokkulepped tehakse osapoolte vahel kohapeal. Uue jahiseaduse kohaselt lepitakse küttimismahud kokku jahindusnõukogudes. Tõdeti, et konflikt põllumajanduse ja metsigade vahel on teravnenud. Üks põhjustest on see, et põllumajanduslik tegevus on hoogustunud ja metssigadele kipub üha vähem ruumi jääma. Märgiti ka lisasöötmise tähtsat osa metssigade arvukuse tõusul.  

EJS tegevjuht Tõnis Korts tutvustas jahimeeste üliolulist rolli SAKi ohjamisel Eestis. Lätlastele sarnaseid jahinduse killustatuse probleeme meil õnneks ei ole ja see teeb ka haiguste nagu SAK ohjamise nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil kogu ühiskonnale lihtsamaks.

Vastati ka roheliste rattaretkel osalejate küsimustele. Ei puudunud ka küsimus, et miks te jahimehed raha eest loomi tapate. Ilmselgelt ei olnud küsija kasutuses piisavat informatsiooni kaasaegse jahinduse kohta. Tegevjuht tutvustas küsijale, et uue jahiseaduse järele on olukord jahinduses hoopis teine. Jahimehed täidavad läbi jahindusnõukogude ühiskondlikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel.

Rattamatka koosolek




SHARE