Seakatku ohtu haistvad sakslased tutvusid Vireeniga

Seakatku ohtu haistvad sakslased tutvusid Vireeniga

882
Sakslased külastasid ka EJSi. Pildil vasakult paremale: Christoph Eichhorn Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis, Saksamaa Liitvabariigi Bundestagi liige Hans-Jürgen Thies, EJSi tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Eestisse jõudis Aafrika seakatk 2014. aastal ning võitluses taudiga on saadud olulisi kogemusi ja õppetunde, mida nüüd jagada riikidele, kes katkust siiani puutumata.

Möödunud nädalal külastasid Väike-Maarja külje all Ebaveres asuvat AS-i Vireen loomsete jäätmete töötlemise tehast maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Schank ja nõunik Janika Salev koos Saksamaa Bundestagi (liidupäeva) esindaja poliitik Hans-Jürgen Thiesiga, et tutvuda tehasega ja kõnelda Eesti kogemusest võitluses seakatkuga, kirjutab Virumaa Teataja.

Kohtumisel rääkis jahi- ja loodusemees Thies, et praegu on Saksamaal loomsete jäätmete käitlemine organiseeritud omavalitsuste kaupa, kusjuures üks omavalitsusüksus hõlmab keskmiselt kuutkümmet ruutkilomeetrit, mis on võrreldav Eesti ühe maakonnaga. Lisaks on viimasel ajal loomsete jäätmete turu vastu huvi üles näidanud eraettevõtted, kuna tegemist on kasumliku valdkonnaga. Aafrika seakatk, millest suurriik siiani puutumata on jäänud, on aga Saksamaa piirist juba poole tuhande kilomeetri kaugusel.

Mitu Vireenis rakendatavat meedet tekitas külalistes üllatust, näiteks asjaolu, et kui Lätis ja Leedus on sigade massiliseks hukkamiseks jätkuvalt kasutusel elektrišoki meetod, mis on ajamahukas ja nii inimestele kui ka loomadele stressirohke, siis AS Vireen kasutab selleks CO2 ehk gaasi.

Kuigi kogu Eestit teenindava AS-i Vireen kogemused Aafrika seakatkuga võitlemisel on sakslastele olulised, tuleb Saksamaa puhul rääkida siiski hoopis teistest mastaapidest. Thies tõi näiteks, et juba metssigu elab Saksamaal rohkem kui Eestis inimesi ning möödunud aastal kütiti 600 000 siga, Eestis jäi see arv 15 000 piiresse.

Loe lähemalt Virumaa Teatajast.