Seakatk on Euroopas jätkuvalt suureks murekohaks

Seakatk on Euroopas jätkuvalt suureks murekohaks

1698
Seakatku konverents Euroopa Parlamendis. Fotol paremalt esimene FACE tegevjuht David Scallan. Foto: FACE

Euroopa jahindusringkonnad on üha enam mures uute sigade Aafrika katku (SAK) juhtumite osas Poola-Saksamaa ning Bulgaaria-Kreeka piirialadel.

Uued katkujuhtumid Poolas

Poola veterinaarameti andmetel leiti Poola lääne osas Województwo Lubuskie piirkonnas 18 metssea seakatku juhtumit. Proovid võeti seakatkuga nakatunud piirkonnas üheksast kohast. Seakatku juhtumid kinnitati ka Wschowa ja Nowosolski maakonnas, kus leiti paarkümmend SAKi nakatunud metssiga. Kaitseväe osalusel on käimas ka nendel aladel intensiivsed otsingud. Samuti plaanitakse ehitada katku tõkestamiseks tarad.

Sellised juhtumid tuletavad taas meelde vajadusest järgida rangelt bioohutuse nõudeid, et vähendada kõrget katkuleviku riski. Taudi kiiret levikut Euroopas saab selgitada ainult inimtegevusega. Selletõttu peavad ka jahimehed olema äärmiselt valvsad, jälgides kõrgeid bioohutuse nõudeid.

Uued katkujuhtumid Kreeka lähistel

Seakatk on levinud ka Lõuna-Bulgaarias, kus kaks seakatku juhtumit tuvastati Kreeka piiri lähedalt.

Kreeka jahindusorganisatsioon töötab koos kohalike jahiseltside ning veterinaaride ja metsateenistusega välja seakatku tõrjemeetmeid. Põllumajanduse- ja keskkonnaministeeriumi loal on loodud ka jahindusnõukogud, et hoida teatud piirkondades metssigade populatsioon kontrolli all.

Kreeka jahindusorganitsioonid on korraldanud seni mitmeid kohtumisi, seminare ja üritusi, kus veterinaarid ja jahindusorganisatsioonide ulukibioloogid on jahimehi teavitanud biooohutuse olulisusest jahipidamisel ja ulukiliha käitlemisel.

Euroopa Parlamendi konverents

20. novembril arutati Euroopa Parlamendi (EP) saadiku Marco Dreosto korraldatud konverentsil seakatku suurenevat ohtu peamiste huvirühmade ja EP liikmetega.

Konverentsil osalenud Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE tegevjuht David Scallan tõi välja, et jahikogukond on äärmiselt mures seakatku jätkuva leviku pärast Euroopas. „Kõik jahimehed peaksid olema valvsad ja teatama kõigist kahtlustäratavatest juhtumitest ning järgima kõrgeid bioohutuse nõudeid,” tõi Scallan välja. „Jahimehed on selle taudi leviku tõkestamisel võtmetähtsusega, nemad on nii-öelda esimeses kaitseliinis,” lisas ta.

Scallani sõnul on SAKi puhul suurimad edulood seal, kus on olnud väga hea suhtlus ja koostöö jahimeeste, põllumeeste ja riigiasutuste vahel. „Kohapealne koostöö aitab liikmesriikidel võidelda seakatku probleemidega kohe, kui see sinna levib,” tõi ta välja. Siiski tuleb tegevjuhi väitel veelgi tõsta teadlikust seakatkust. „Lõppude lõpuks peavad liikmesriigid rakendama ennetavaid meetmeid, et olla valmis võimalikeks taudipuhanguteks,” selgitas Scallan.

Jahimehed on Euroopas metssea populatsiooni haldajad ning neil on oluline roll seakatku leviku tõkestamisel. FACE on koos oma liikmetega välja töötanud jahimeestele soovitused SAKi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks. Nõuanded leiab FACE kodulehelt.