Sakala fotograafi kaamera tabas kännul istuva aasta looma

Sakala fotograafi kaamera tabas kännul istuva aasta looma

391
Foto: Flickr

„Hea tunne,“ kirjeldas fotograaf Marko Saarm emotsiooni, mis teda tabas, kui oli ilvesest pildi saanud. Pärast fotojahti püsib hea tunne tema sõnul pikemalt kui pärisjahi järel. „Modell jääb elama,“ lausus ta.

Sakala fotograaf kohtus ilvesega Heimtali jahiseltsi maadel Turva külas Kurgnõmmes pühapäeva õhtul kella kümne paiku. Arvatavasti oli tegu isasloomaga, sest emasloomad on piltniku tähelepaneku järgi ümmargusema näoga.

Esimene foto ilvesest


Marko Saarm oli pool tundi oodanud sokku, kuid ootamine ei kandnud vilja. „Hakkasin ära minema, kui märkasin silmanurgast, kuidas ilves hüppas kännu otsa,“ lausus Saarm. Kiskja, kelle saagiks langeb aastas 50-60 metskitse, võiski kohale ilmuda lootuses leida eest saakloom.

Fotograafi ja ilvest lahutas 80 meetrit. Saarm avaldas kahetsust, et ei jõudnud loomale lähemale liikuda, enne kui too kännult minema volksas.

Saarm lausus, et kannabki jahile minnes fotoaparaati kaasas. „See kant on selline, kus olen palju ilveseid näinud. Olen pikka aega soovinud ilvest pildile saada,“ rääkis fotograaf, kellele avanes selleks esimene võimalus juulikuu pühapäeval.

Sellega on tal õnnestunud kaamerasilma ette saada kõik kolm Eesti suurkiskjat: karu, hunt ja ilves. Kohtumine raskesti tabatava kaslasega oli seda ootamatum, et ta oli läinud hoopiski sokku varitsema. „Vilistasin sokku ja siis ta tuligi. Vilistamine tähendab emase kitse hääle imiteerimist, piuksutamist,“rääkis ta.

23 aastat Heimtali jahiseltsi kuulunud Saarm rääkis, et nii lihtsalt ilvese püüdmine siiski ei käi, et vilistad aga sokku. Küttimiseks meelitatakse ilvest vilega, mis teeb jänese hädakisa. „Olen ühe ilvese selle vile abil lasknud,“ ütles ta. Ilves on Saarmi sõnul aga nii uudishimulik, et tuleb näiteks puu otsa riputatud verist kilekotti uudistama.

Vaata lähemalt Sakalast.