SAK vajab efektiivset tõrjet

SAK vajab efektiivset tõrjet

2087

16. veebruaril toimunud riikliku loomatauditõrje komisjoni koosolekul tõstatati üles SAKiga seonduvad aktuaalsed probleemid, arutleti tõrjesüsteemi ning bioohutuse üle. Lisaks tuli juttu ka lindude gripist.

Koosolekul osalesid Veterinaar- ja Toiduameti, VTA laboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad, maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Koosolek

VTA loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhata Harles Kaup tegi esmalt ülevaate SAKi hetkeseisust. Viimane katkupuhang toimus Saaremaal ning endiselt on ainsana Eestis SAKist puutumata jäänud Hiiumaa. Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt teinud Eestile ülesandeks vältida kõigi vahenditega SAKi jõudmist Hiiumaale, aga kui vaadata jääolusid saarte ja mandri vahel siis tundub see ülesanne väga keeruline.

VTA on võtnud ülesandeks kontrollida kõiki kodusigadega farme Eestis ja need kaardistada. Seni on uuritud üle 200 kodusiga, SAK positiivse tunnustustega pole seni leitud ühtegi.

SAKi efektiivsem tõrje

Arutelu konteinerite üle.
Arutelu konteinerite üle.

VTA on jaganud efektiivselt üle Eesti seakatku bioohutuse tagamise konteinerid nii, et igas piirkonnas oleks vajalikus koguses konteinereid. Praeguse seisuga on kokku 115 konteinerit. Lisaks paigaldatakse Saaremaale täna, 17. jaanuaril, igale jahiseltsile säilituskonteiner.

Samas kerkis üles probleem, et jahimehed on seni kurtnud konteineri suuruse üle, kuna korjused ei mahu katkupuhangu korral külmununa ühes tükis konteinerisse ära. VTA üritab vältida sellist olukorda tühjendades pea igapäevaselt konteinereid, vaid reede on jäänud puhverpäevaks. Samuti tehti ettepanek rümpasid poolitada, kui need tervelt konteinerisse ei mahu. Ent osutati tähelepanu asjaolule, et jahimehed ei pea jääma laboritulemusi ootama, vaid saavad kohe konteinerisse korjused panna. Oluline on aga enne tulemuste saabumist hoida sead ühes piirkonnas.

Lisaks tõstatas jahimeeste selts probleemi külmkambrite vähesuse üle. Hetkel on VTA halduses 58 külmkambrit. Nende vähesus on tingitud logistilisest ja halduslikest ülesannetest. Külmkambrite suurendamine tekitaks aga ametnikele tööd juurde, kuna neid tuleb regulaarselt hooldada ja samas on väga kulukad. Samas on plaanis paigaldada külmkappidesse sensorid, et neid saaks kaugjuhtimisega hallata ning mobiilirakenduse abil jälgida. VTA kavatseb külastada lähiajal ka kõikide külmkambrite asukohti, et veenduda nende sihipärases kasutamises.

Sigade küttimine on tunduvalt vähenenud

Koosolek

Metssigade küttimine ja küttimisstruktuur on 2016./2017. jahiaastal Keskkonnaameti sõnul võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähenenud – ligikaudu kolmandiku võrra. Sel hooajal on SAKi tõttu ka küttimise täitmise protsent ligikaudu 10% eelmisest hooajast maas.

Metssigade küttimisekohustuse täitmist pole aga mõttekas laiendada maaomanikele, kuna see tekitaks liigseid kulutusi ja probleeme küttimise haldamises. Keskkonnaameti metsanduse osakonna juhataja Olav Etverki sõnul on praegusel hooajal nt Põlvamaal küttimise arv langenud suisa 15 korda võrreldes eelmise jahihooajaga. Samas on SAK Lõuna-Eestis juba harvemaks jäänud.

Lisasöötmisega probleeme pole

Keskkonnainspektsioon andis ülevaate lisasöötmiskohtadest ja nende järelevalve korraldusest. Praeguse seisuga lisasöötmisega jahiseltsidel probleeme ei ole, ent murekoht tekib siis, kui kohalikud elanikud jätavad omavoliliselt põldudele toidusaaduse ülejääke.

SAKi koosolek
Näidati ka linnugrippi leviku kaarti.

Linnugripp hiilib ligi

VTA tutvustas ka peatselt saabuda võivat lindude grippi ja selle valmisolekut Eestis. Praeguse seisuga levib valdav osa linnugripist Saksamaal ja liigub Kesk-Euroopast peamiselt ranniku kaudu Poola ja Põhja-Euroopasse.