Šaakalid on enim tekitanud kahju lambakasvatajatele

Šaakalid on enim tekitanud kahju lambakasvatajatele

627
Foto: Flickr

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) talupidajatele suunatud küsitlusest selgus, et šaakal on enim kahju tekitanud lambakasvatajatele. Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal ulatuvad šaakalite poolt tekitatud kahjud lausa üle 30 000 euro.

Šaakal on nimetatud piirkondades murdnud pea 200 lammast (talled, uted), lisaks veel vasikaid. Loomapidajad kurtsid, et paljudele loomadele on tekitatud vigastusi, eelkõige vasikatele ja ammedele ning murtud ja vigastatud loomadele lisaks on ka teised karja loomad hirmunud ning närvilised. Osad vastajad ei olnud aga määratlenud täpselt murtud või vigastatud loomade arvu, kuid väitsid, et kahju on toimunud. Hinnanguline kahju, mida šaakal tekitas, on kokku 30 930 eurot.

Graafik: ETKL

ETKL viis läbi küsimustiku, kus soovis välja selgitada kui suures ulatuses ja mis piirkondades on šaakalid tekitanud kahju. Probleemi kaardistamiseks viidi läbi liikmete, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatuse Seltsi seas küsitlus 3.‒18. detsembrini 2018. aastal. Küsimustikule vastas kokku 18 põllumajandusettevõtjat, peamiselt Pärnumaalt ja Läänemaalt. Lisaks olid vastajad Saaremaalt ning Lääne-Virumaalt. ETKL palus ettevõtetel määratleda asukoht, kus šaakal on kahju tekitanud. Küsitlusele vastanud kirjeldasid kahju liigi ja määrasid hinnangulise kahju eurodes ning said lisada omapoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Sealjuures Lääne-Virumaal kokkupuudet šaakalitega ei täheldatud.

Graafik: ETKL

„Endise Varbla valla piirkonnas kohtab inimene šaakalit tihemini kui metskitse. Tänu karjakaitsekoertele ja hobustele meil enam murdmisi ei ole esinenud, aga pesakondi on siin iga kilomeetri tagant kuulda,” tõi üks talupidaja välja.

Talunikud tundsid muret, et institutsioonidel puudub siiani tõene info nii arvukuse kui ka leviala kohta. „Kuna tapetud loomade eest ei maksta hüvitist, siis ei informeeri ka talunikud Keskkonnaametit tekitatud kahjustustest,“ tõi üks vastanu välja. Samas tõdeti, et kahjusid tuleks kompenseerida ning ohtu tunti vabalt peetavate loomade üle.

Võimaliku lahendusena pakuti jahimeestele aastaringse küttimise andmist. Kuna šaakal on võõrliik ning tekitab talupidajatele suurt kahju, soovivad talupidajad, et jahimeestele võimaldataks piiramata ajaks jahiluba šaakalite küttimiseks. Samuti leidsid vastajad, et abi on olnud karjavalvekoertest, kelle juuresolekul šaakalid rünnanud ei ole. Lambakasvatajad soovisid, et šaakali jt kiskjakahjude vähendamiseks võiks neid koerte osas koolitada ning nende ostu toetada.

Küsitluse kokkuvõtet saab lugeda SIIT.