Šaakalid murravad lambaid, aga kahjutasu ei taheta maksta

Šaakalid murravad lambaid, aga kahjutasu ei taheta maksta

1505
Foto: Flickr


Mitmed lambakasvatajad on šaakalite tõttu lammaste pidamisest loobunud või loobumas. Kui ilvese või hundi murtud lammaste eest saab omanik kahjutasu, siis šaakali murtud looma eest seda ei maksta, kuid šaakalid on murdnud kümneid loomi.

Urmas Aava on lambaid pidanud juba 15 aastat ning praegu on ta karjas 260 looma. Veel hiljuti oli nii, et lambad lasti kevadel välja ja toodi lauta alles augustis, kui oli aeg neid pügada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Eelmisel aastal murdsid šaakalid Aava karjast 21 talle ja nüüd ei julge ta loomi ööseks välja jätta. Kuigi šaakalid käivad ka päeval, on siis lihtsam loomi valvata. Tänavu on kari väljas olnud alles nädala.

Aava ei julge oma loomi enam mere äärde viia, kuigi just poollooduslikke kooslusi peaks lambad hooldama. Peale selle mõjub lammastele väga halvasti öine laudasolek.

“See tähendab seda, et ussitõrje, parasiitide tõrje ja ka lisasöötmine, nii et kevadel hiljem välja ja sügisel varem lauta. Lambapidamine majanduslikult ei ole enam sellises situatsioonis tulutoov.” rääkis Aava.

Keskkonnaministeerium kavatseb pikendada šaakali küttimise perioodi septembrist veebruari lõpuni järgmisel hooajal.

Šaakalit tohib Eestis küttida alates eelmisest aastast, kuid kuna riik peab teda väikeulukiks, siis ei ole riik kehtestanud, kui palju šaakaleid tohib maha lasta.

“Kui nüüd maksumaksja otsustab, et maksame ka šaakali kahjud kinni, siis tõenäoliselt nii läheb. Eks me peame alati arvestama, et kusagilt tuleb see raha. Need summad ei ole lammaste puhul väikesed ja hunt, ilves ja karu võtavad praegu üsna palju seda maksukoormust,” rääkis keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.

Vaata lähemalt ERRist.