Riigimaa jahindusliku kasutuse leping

Riigimaa jahindusliku kasutuse leping

2977
Foto: Flickr

Lugupeetud Eesti Jahimeeste Seltsi liikmed,

Eesti Jahimeeste Selts taotles eelmisel aastal Riigimetsa Majandamise Keskuselt riigimaa jahinduslikul kasutamisel leevendusi ulukikahjustustega haava enamusega eraldistel. Sellest tulenevalt avati läbirääkimisteks seni kehtiv kokkulepe. Koos käidi mitmeid kordi ja RMK ja EJSi ühine töörühm saavutas kokkuleppe muuta riigimaa jahindusliku kasutuse tüüplepingu tingimusi.

Vahepeal on muudetud ka metsaseadust, mis omakorda tingib vajaduse lepingusse sisse viia muudatused. EJSi töörühma kuulusid: juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna (töörühma juht), Jaanus Põldmaa, Raul Vahter, Rein Rosenberg, Priit Vahtramäe ja tegevjuht Tõnis Korts. 

Uues tüüplepingus on sätestatud uued kokkulepitud põhimõtted:

  1. Asjaõigusseadusest tulenevalt annab RMK maaomanikuna jahipiirkonna kasutajale loa kasutada jahindustegevuste läbiviimisel RMK metsateid ja tabatud ulukite ära veoks riigimetsast kasutada mootorsõidukeid väljaspool metsateid. See säte kehtivas lepingus puudub.
  2. Metsakahjustused, sh ulukikahjustused riigimetsas kantakse RMK poolt otse metsaregistrisse, nende kohta Keskkonnaministeerium enam metsakaitse ekspertiisiakte ei koosta. Ulukikahjustuse tõttu kahjunõude tekkimisel teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase kahju hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse metsaregistrisse kandmisest arvates. Kahju hindamise aktiga mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada ühe kuu jooksul akti saamisest arvates, valides vaidluse lahendamiseks kutsetunnistust omava metsanduse konsulendi või metsakorraldaja. Muudatus tuleneb muudetud metsaseadusest.
  3. Haava enamusega eraldistel ulukikahju tekkimisel jätkatakse loodusliku uuendusena haava kasvatamist. Ulukikahju hindamise akt sisaldab kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust, mitte enam uuendust. See teeb lepingu jahimeestele tunduvalt soodsamaks. Teistkordse ulukikahju tekkimisel antud eraldisel jahipiirkonnale kahjunõuet enam ei esitata.
  4. Käesoleva lepingu muudatuste järgselt RMK-le üleantud maatükid, kus esines koprakahjustustega kuivendussüsteeme, likvideeritakse kahjustus koostöös jahiühendusega, kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile juurdepääsu loomine (sh puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide eemaldamine) ja jahipiirkonna kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine (sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine). Muudel juhtudel kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK jahipiirkonna kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks, eemaldades juurdepääsuks puittaimestiku.

Peatselt pöörduvad või on juba pöördunud Teie poole RMK kohalikud esindajad ettepanekuga muuta kehtivat lepingut. Kõigil juriidilistel isikutel on vaba voli sõlmida lepinguid. Käesolev kiri on informatiivne ja sisaldab ettepanekut sõlmida leping ülalpool toodud tingimustel, mis on RMK ja EJS kui katusorganisatsiooni vahel kokku lepitud ja heaks kiidetud.

Margus Puust, EJSi president, ja Toomas Kõuhkna, EJSi juhatuse liige, EJSi-RMK läbirääkimiste töögrupi juht