Riigikogu jahimeeste töörühm pidas koosolekut

Riigikogu jahimeeste töörühm pidas koosolekut

1780
Riigikogu jahimeeste töörühmas arutleti mitme jahindusteema üle. Foto: EJS

19. veebruaril kogunes Riigikogus jahimeeste töörühma koosolek, kus arutati olulisi jahinduslikke küsimusi. Töögruppi juhtis Riigikogu liige Riho Breivel. EJSi esindasid president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Päevakavas oli neli teemat. Vibujahi lubamist metskitsedele esitles Rita Anette Kohava Mägilaste vibuklubist. Ta meenutas, et 13. juunil 2019. aastal toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaual tõdeti, et 6 aastat pärast vibujahi legaliseerimist väikeulukile ollakse valmis astuma järgmist sammu. Mõtet toetasid ka kohal olnud põllumeeste ja maaomanike esindajad. Tänases olukorras, kus metskitsede arvukus regiooniti on ületanud maa- ja metsaomanike taluvuspiiri ning avariide arv metskitsedele on järsult tõusnud, oleks vibujaht metskitsele üks võimalus.

Vibujahi kasuks räägivad järgmised argumendid: rikastab jahipidamistraditsioone ja vorme, mis tõstab kindlasti ka metskitse atraktiivsust jahiulukina, võimaldab pidada jahti piirkondades, kus on suur avariide protsent, kuid ohutuse tõttu on tulirelvadega jahipidamine komplitseeritud. Lisaks kuna on vaikne jahipidamisviis, siis ei häiri tiheasustusalade elanikke ja koduloomi. Kohalolijad võtsid info teadmiseks ja jahimeeste seltsi esindajad väljendasid soovi teemat jahimeeste hulgas ja juhatuses arutada. Loe lisaks vibujahist SIIT.

Nurmkanaga seotud teemadel rääkis nurmkana projektiga tegelev Tiit Seer Jõgevamaalt. Töörühma liikmed leidsid teema oleva huvitava ja võtsid info teadmiseks. Leiti, et sellega võiks edasi minna ja eeskujuks seada naabrite kogemusi.

Riigikogu liige Kalle Grünthal avas teema haavatud uluki jälitamisest naaberjahialal. Jõustunud Maakohtu otsus selles osas on loonud uue arusaamise, et ka haavatud suuruluki jälitamiseks naaber jahimaal on vaja selle jahipiirkonna suuruluki luba. Töörühma liikmed ei pidanud sellist regulatsiooni eetiliseks ja soovisid selgust saada. Lepiti kokku, et kohtutakse Keskkonnaministeeriumis (KeM) ja arutatakse küsimust.

EJSi esindajad esitlesid juhatuse otsust suurkiskjate poolt vigastatud ja tapetud jahikoerte kompenseerimise kohta. Vastav ettepanek otsustati teha KeMile ja seda toetas ka töögrupp ning positiivset suhtumist on väljendanud ka rahvuslooma toetusgrupp.