Relvaseaduse muudatusettepanekud

    Relvaseaduse muudatusettepanekud

    801

    Siseministeeriumis hakatakse peagi arutama relvaseaduse muutmist, mistõttu palus EJS jahimeestel esitada muudatusettepanekuid.

    Relvaseaduse muutmise ettepanekud on järgmised.

    Muudatusettepanek nr 1:

    Muudatusettepaneku pealkiri:
    § 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine- muutmine

    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    (3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.- Tühistamine

    Praegune olukord:
    Antud punkti alusel on piiratud relva ja laskemoona edasi toimetamine posti/kulleri teel.

    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Seaduse kohaldamine võrdeliseks teiste EU liikmesriikidega, suurenev valikuvõimalus relva ja laskemoona turul, konkurentsist tingitud hinna konfiguratsioonid kohalikul turul.

    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    Isikud kes soovivad osta relvi või laskemoona  teistest EU riikidest (nä. Saksamaa) peavad arvestama kõrgemate soetamiskuludega. Seoses sellega on konkurentsieelis Eesti maaletoojatel hinnakujundusel ning piiratud valikuvõimalus tarbijal.

    Muud märkused
    (Kust info tuli; kas muudatusega on kiire ja miks; kontaktid, kellelt infot küsida jne)

    Olemas soovijad, kes soovivad tellida relva või laskemoona nt. www.egun.de , kuid täna ei ole see võimalik piirava seaduse läbi.

     

    Muudatusettepanek nr 2: 

    Muudatusettepaneku pealkiri:
    1) § 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
    (3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on lubatud.

    2) § 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
    1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit relva kohta;

    3) § 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
    51)1001 kuni 10 000 sporditulirelva padrunit tingimusel, et hoiutingimused vastavad relvahoidla hoiutingimustele;
    8) kuni 100 padrunit iga vintraudse turvalisuse tagamise tulirelva kohta;
    9) kuni 100 padrunit iga sileraudse turvalisuse tagamise tulirelva kohta.

    4) § 87. Laskemoona müük lasketiirus ja laskepaigas.

    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    1) Täiendada paragrahvi, et relvi ja laskemoona võib Eesti piires edasi toimetada kullerfirmad, kes täidavad selleks sätestatud tingimusi.
    2) Täpsustada olemasolevat regulatsiooni.
    3) Täiendada laskemoona hoidmise kogust füüsilistel isikutel.
    4) Täiendada laskemoonamüügi paragrahvi laskepaigas müügi lisamisega.
    Praegune olukord:
    1) Hetkel võimalus puudub.
    2) Kehtiv regulatsioon ei võimalda erineva kaliibriga püstolitele ja revolvritele soetada laskemoona kuna laskemoon nendele relvadele on paljudel tootjetel 50 padruni kaupa. Kui isikul on kolm erikaliibrilist püstolit vüi revolvrit siis ta ei saa neile korraga soetada laskemoona.
    3) Kehtivas Relvaseaduses vastav regulatsioon puudub.
    4) Kehtiv Relvaseaduse redaktsioon ei võimalda laskemoona tegevusluba omaval ettevõttel tegeleda laskemoona müügiga laskepaigas.
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    1) Tekib võimalus väikestes kogustes transportida relvi ja laskemoona era- ja juriidiliste isikute vahel. Relvaomanikest eraisikud saavad planeerida oma aega otstarbekamalt, et mitte käia kindlatel päevadel ja kellaaegadel omale laskemoona soetamast. Sama ka juriidilised isikud.
    2) Võimaldab relvaomanikul käituda seadusekuulekalt.
    3) Täiendada seadust puuduva regulatsiooniga ning vältida tulevikus mitmeti tõlgendamise võimalusi.
    4) Laskemoona müügi võimalusega laskepaikades (laskevõistlused ja treeningud) tekib laskespordi harrastajatel võimalus soetada laskemoona võitlustel ja treeningutel. Laskemoona müüatel aga tekib müügivõimalus otse vastavale sihtgrupile kohapeal.
    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    1) Hetkel peavad hajaasustuses elavad füüsilisest isikud, kes on relvaloa omanikud omale laskemoona soetamiseks spetsiaalselt sõitma vastavasse asulasse kus on relva- või jahitarvete kauplus. Selleks ta peab valima sellise aja, mis sobib talle ning millal on pood avatud. Lubades väikestes kogustes laskemoona ja relvade transporti kullerfirmade kaudu säästame nii keskkonada kui ka inimeste aega.
    2) Täpsustada regulatsioon.
    3) Regulatsiooni selgus ning mitmeti tõlgendamise võimaluse ennetamine.
    4) Regulatsiooni selgus ning mitmeti tõlgendamise võimaluse ennetamine.
    Sõnastuse ettepanek:
    1) § 54 (3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on lubatud. Nõuded relvade ja laskemoona saatmiseks posti teel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
    2) § 46 (5) 1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit relva kohta;
    3) § 46 (5) 51)1001 kuni 10 000 sporditulirelva padrunit tingimusel, et hoiutingimused vastavad relvahoidla hoiutingimustele;
    8) kuni 100 padrunit iga vintraudse turvalisuse tagamise tulirelva kohta;
    9) kuni 100 padrunit iga sileraudse turvalisuse tagamise tulirelva kohta.
    4) § 87. Laskemoona müük lasketiirus ja laskepaigas
    (1) Laskemoona võib lasketiirus ja laskepaigas müüa isik, kellel on tegevusluba laskemoona müügiks.

     

    Muudatusettepanek nr 3:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Relvaluba ja müügitehing
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Kodanik taotleb relvaluba, talle antakse õigus omada tulirelva, saab relvaloa ja selle number ei muutu kunagi vaid jääb alati samaks.
    Praegune olukord:
    Mul on mitu erinevat relva ühe relvaloa peal. Müües ära ühe relva, saan uue relvaloa uue numbriga. Koheselt on kehtetud pere teiste liikmete paraleelrelvaload (nendele relvadele mida ei müüda) ja vajavad ka need uuesti tegemist. Miks ja kas ei võiks säilida esmane relvaloa number? Miks peab alati uus number olema? Nagunii ei anta seda numbrikombinatsiooni kunagi uuesti kellelegi teisele.
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Peale relvamüügi tehingut ei pea ümber vahetama paraleelrelvalube ainult selle pärast , et relva omanikul on uue numbriga relvaluba.
    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    Mõttetu aja ja rahakulutamine, mis ei parenda mingit olukorda ega muuda tegelikult mitte midagi.Riigil on võimalus pelgalt riigilõivu koguda.

    Sõnastuse ettepanek:
    Siduda konkreetne relvaloa number isikuga / isikukoodiga kogu relva omamise ajaks.

     

    Muudatusettepanek nr 4:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Helisummuti kasutamine jahitulirelval.
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Lubada kasutada helisummutit jahitulirelval jahipidamiseks.
    Praegune olukord:
    Helisummuti kasutamine tulirelval jahipidamiseks ei ole lubatud.
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Helisummuti kasutamine tulirelval jahipidamiseks oleks lubatud.

    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    Vähendada lasust tekkivat müra.
    Lasust tekkiva müra vähendamine säästab laskja enda, jahikaaslaste ja jahikoerte kõrvakuulmist.
    Samuti häirib see vähem ümbritsevat keskkonda, teisi loomi ja ümberkaudseid elanikke.
    Summuti kasutamine vähendab relva tagasilööki, mis parendab lasketäpsust.

    Sõnastuse ettepanek:
    Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv ja/või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamiseks.
    Muud märkused

    Vastuslausena 13.08.2015 nr 1-­7/484-­2 Siseministeerumi poolt summuti kasutamise mittelubamise põhjendustele:
    • Helisummutite lubamine jahipidamiseks ei suurenda märkimisväärselt ebaseadusliku jahipidamise riske ja ebaseaduslike summutite osakaalu ühiskonnas. Valdav osa summutitest, mida soovitakse jahipidamiseks kasutada, on täna tsiviilkäibes olemas – neid lihtsalt ei kasutata jahipidamiseks.
    • Helisummuti mittelubamine inimeste turvalisuse aspektist ei pea paika. Helisummuti ei vähenda jahitulirelva poolt tekitatud heli sellisel määral, et seda üldse kuulda ei oleks. Ning olenemata helis tugevusest on lasku kuuldes juba hilja sest kuuli lennukiirus ületab helikiirust 2-3 kordselt.
    • Tänase seisuga tuleks Siseministeeriumil ikkagi nõustuda, et helisummutid leiavad mujal riikides jahipidamises ühe laiemat kasutust. Mõnel juhul on see lausa kohustuslik.

     

    Muudatusettepanek nr 5:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Lubatud sütikute koguse suurendamine.
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Lubada hoida füüsilisel isikul kuni 10 000 sütikut.
    Praegune olukord:
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
    7) kuni 1000 sütikut
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Hetkel lubatud sütikute kogus on väga väike, eriti juhul kui tegeletakse laskespordiga ja laetakse oma padrunid ise. 1000 sütikust ei jätku hooajal isegi kuu aja varudeks. Samuti sisaldavad mõned müüdavad karbid juba rohkem, kui 1000 sütikut. Kui arvestada lubatud püssirohukogust, siis olenevalt kaliibrist saab selle kogusega laadida kuni 1500-20 000 padrunit. See eeldaks kuni 20x eraldi poes sütikute järel käimist, mis ei ole mõistlik.
    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    Lihtsustaks oluliselt ise laadivate sportlaskurite aja ja rahakulu. Arvesse tuleks võtta ka seda, et vastava alaga tegelevaid kauplusi ei ole just palju ning kõik ise padrunite laadimisega tegelevaid inimesi ei ela Tallinnas.
    Sõnastuse ettepanek:
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
    7) kuni 10000 sütikut

     

    Muudatusettepanek nr 6:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Esmaabikoolitus
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Jätta praegusest eelnõust välja planeeritav kohustus läbima 16-tunnist esmaabikoolitust relvaloa saamiseks.
    Praegune olukord:
    Hetkel plaanitav muudatusettepanek sätestab:
    24) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
    (2) Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
    6) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on läbi viinud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja omab sellekohast tunnistust.“
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Olukord pärast sellist muudatus ei parendaks tänast olukorda kuidagi.
    • Relvalubadega tehakse toimingid igapäevaselt. Arvan, et pärast sellist muudatus ei oleks kõigil relvalao taotlejatel ja vahetajatel võimalik saada vastavat koolitus piisavalt kiiresti ja soovitavas mahus.
    • Esmaabi andmine ei ole kohustuslik. Ei näe põhjust, miks selline koolitus peaks olema kohustuslik.
    Sõnastuse ettepanek:
    Jätta see muudatus eelnõust välja.

     

    Muudatusettepanek nr 7:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Relvaloa vajalikkuse põhjendamine.
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Jätta eelnõust välja planeeritav igakordse relvaloa või soetada soovitava relva vajalikkuse põhjendamise nõue.
    Praegune olukord:
    Praegune eelnõu sätestab mitmes punktis põhjendamise nõuet:

    22) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
        1) kirjaliku avalduse, põhjendades selles relvaloa või soetada soovitava relva vajalikkust ning märkides soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva ja selle omaniku, kui tegemist on paralleelrelvaloa taotlemisega;
    29) paragrahvi 36 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:
    Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
       4) isikule, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;
       5) isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
       6) isikule, kelle avaldus soetamisloa või relvaloa saamiseks ei ole põhjendatud.
    34) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et tema relvaloa või relva vajalikkus ei ole põhjendatud.“

    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    Millised on need kriteeriumid, mille alusel ametnik otsustab, kas taotlus on piisavalt põhjendatud või mitte? Need tuleks eelnevalt nii ühiskonna kui ka relvadega kokku puutuvate huvigruppidega läbi arutada. Olemasoleva relva taaskordse põhjendamise nõue relvaloa pikendamisel on kindlasti üle reageerimine.
    Relvaloa pikendamisest keeldumine (ning päris kindlasti tuleb selliseid otsuseid, mis tehakse vastupidiselt relvaomaniku tahtele) lähtuvalt ametniku siseveendumusest ja võib-olla ka isiklikust agendast (sest me kõik oleme ju vaid inimesed), ei saa kuidagi heaks kiita ning sellist muudatust ei tohi relvaseadusesse sisse viia.

     

    Muudatusettepanek nr 8:
    Muudatusettepaneku pealkiri:
    Füüsilise isiku laskemoona hoidmine
    Muudatusettepaneku kirjeldus:
    Suurendada füüsilise isiku poolt hoitava laskemoona kogust jahirelvade kohta.
    Praegune olukord:
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
        3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
        4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta.
    Olukord pärast muudatust ja mis on parem:
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
       3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
       4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta

    Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):
    Kuna paljud jahimehed tegelevad jahilaskmisega ja kasutavad harjutamiseks ja võistlemiseks jahitulirelva. Praegune seadus sunnib jahitulirelva omanikke jooksma poe ja tiiru vahet. Tegelikult pole tänases Eestis enam mingisugust mõtet hoitava laskemoona kogust piirata(ka Soomes sellist piirangut pole). Samuti ei soovi jahimehed oma relvi üldiselt spordirelvana registreerida, kuna sellega kaasnevad jälle igasugused kohustused(rahalised, spordiorganisatsiooni kuulumine jne.) Lisaks piiravad jahimeeste laskemoona kogust hoiutingimused.
    Kui inimene raiskab oma raha ja aega, on võimalik sama relv registreerida sporditulirelvana.
    Kas sporditulirelva omanik on kuidagi ohutum tegelane kui jahitulirelva omanik?

    Sõnastuse ettepanek:
    (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
       3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
       4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta.