Rebased ja kährikud tungivad Haapsallu

Rebased ja kährikud tungivad Haapsallu

908
Foto: Flickr

Haapsalu tänavatel ja hoovides hulgub nii rebaseid kui ka kährikuid, nendest lahtisaamiseks praegu plaani ei ole.

Septembris otsis Haapsalu linnavalitsusest abi inimene, kes märkas linnas hulkunud haiget rebast. Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja asetäitja Sirli Vaksmann helistas seepeale keskkonnainspektsiooni, kes tema teada selliste probleemidega tegeleb. „Selgus, et keskkonnainspektsioon ja selle abinumber 1313 tegeleb looduskaitsealuste loomadega, korrakaitseseaduses on aga punkt, mis jätab selle kohaliku omavalitsuse ülesandeks,” ütles Vaksmann Lääne Elule.

Metsloomade linnast väljatoimetamist ei pea tema sõnul enda ülesandeks ka päästeamet. „Linnal peaks olema sellisteks erakorralisteks puhkudeks leping kohaliku jahiseltsiga. Aga olen jahimeestega rääkinud ja paraku ei ole jahimeestel loomade püüdmiseks vahendeid. Jahiseltsil on linnaruumis tegutsemiseks väga piiratud võimalused,” rääkis Vaksmann.


Kuna rebane oli haige, proovis Vaksmann ka kohalikku veterinaarametit, kuid seal ei võtnud keegi toru. „Lõpuks said ikkagi päästjad rebase staadionilt kätte,” ütles linnaametnik.

Jahimees Aarne Taal ütles, et rebaseid on Haapsalus tõesti palju ja see, kui nad linnas on, on kindlasti probleem. „Murravad siile ja mõni kass on kadunud. Rebased on ka suured nakkustekandjad. Eriti hull on kärntõbi, mis hakkab koertele külge,” ütles Taal.

Tartu ülikooli zooloogiaosakonna juhtivteadur Urmas Saarma sõnul toob rebased ja kährikud linna toit, eriti talvisel ajal, mil on loodusest toitu raske kätte saada. „Kuna kährikud on võimelised talvituma, siis elavad nad rasked ajad kergemini üle ja seetõttu eriti linna ei kipu. Linna tulevad tihtilugu kärntõvest vaevatud rebased, sest neil on raskem endale toitu hankida kui tervetel loomadel,” ütles ta.

Edasi loe lähemalt Lääne Elust.