Rajakaamerad annavad teada loomade jooksuajast ja järglaste sünnist

Rajakaamerad annavad teada loomade jooksuajast ja järglaste sünnist

289
Foto: rajakaamera

Kui palju meie metsades on kaameraid, ei tea keegi täpselt öelda. „Kasutusvaldkondi on mitu. Kes kasutab neid loomade jälgimiseks, kes loenduseks, kes jahipidamise hõlbustamiseks, kes hoopis valvamise eesmärgil.

Sama kaamerat nimetab üks raja-, teine jahi-, kolmas metsakaameraks ja neljas ehk veel kuidagi teisiti. Minu jaoks on tegu ikkagi rajakaameratega,” kinnitas Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse ja Lembitu Jahiseltsi esimees Priit Vahtramäe Maaelule.

Jahimehed paigaldavad kaameraid loomade kõige aktiivsematesse käigukohtadesse, milleks on soolakud, söödapõllud või söödaplatsid. „Kaamerad annavad täpse ja põhjaliku informatsiooni meie jahimaadel elavatest loomadest, nende järglaste suurusest, vanusest ja soolisest struktuurist, mis on seltsile väga oluline. Samuti saame teada, millal algab kellelgi jooksuaeg, millal sünnivad järglased, millal esimestel isastel sarved pähe kasvavad, millal need luustuvad, esimesed ja viimased sarved peast ära tulevad ja sedagi, millal ilm muutub,” selgitas kaksteist aastat tagasi oma esimese kaamera ostnud Vahtramäe.

„Enne kaameraid elasime n-ö pimeduses ja olime sunnitud lähtuma jahimeeste arvamushinnangutest ja Keskkonnaameti ulukiseire osakonna ennustustest loomade arvukuse kohta. Suures osas need kattusid, aga tänu rajakaameratele selgus, et loomi on mitu korda rohkem, ja kõik valemid tuli üle vaadata.”

Loe lähemalt Maaelust.




JAGA