PRESSITEADE: Uuring: kas valgusreflektorid hoiavad metsloomad Eesti teedelt eemal?

PRESSITEADE: Uuring: kas valgusreflektorid hoiavad metsloomad Eesti teedelt eemal?

292
Uluki valgustõkke reflektor. Foto: Urmas Salmu

Iga viimase aastaga on Eesti teedel metsloomadega juhtunud õnnetuste arv tõusnud ligi 10%. Seetõttu alustavad Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus projektiga, mille mõjul loodetakse vähendada ulukitega juhtuvaid õnnetusi. Uuring vältab kokku kolm aastat ja esimesi tulemusi näeme juba järgmisel kevadel.

Eesti teedel juhtub metsloomadega igal aastal ligi 5000 õnnetust, enamik neist pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad. Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse projekti käigus kavatsetakse Eesti teedele paigaldada kokku enam kui 700 valgustõkke reflektorit. Need reflektorid toimivad nii, et mööduva auto tuled tekitavad teepervele metsa suunas valgusmüüri, mis peaks mõjuma ulukile hoiatavalt ja peatama tema liikumise sõiduteele.

Õnnetustes saavad kannatada nii loomad kui ka inimesed

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul puutuvad jahimehed iga päev kokku paljude õnnetustega, mille puhul tuleb teelt kõrvaldada seal hukkunud või vigastada saanud suurulukeid. „Mitme riigi kogemused annavad aluse arvata, et valgustõkke reflektorite kasutamine võiks aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada. Varem Saksamaal teostatud uuringud kinnitavad, et reflektorite valgusvoog peatab uluki kuniks valgus kaob. Oluline sealjuures on järeldus, et valgustõke ei muuda nende liikumisharjumisi ka aastate möödudes. Soovime järgneva kolme aasta jooksul põhjalikult uurida, kas ja mil määral sellistest reflektoritest siinsetel teedel abi oleks,“ täpsustas Puust.

If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on metsloomadega teedel juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevane nähtus. Kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui 1000 loomale otsasõitu. „Tegu on väga ulatusliku probleemiga, mistõttu liitusime selle projektiga ka meie. 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, nii et need on üsna tõsised avariid, kus kannatada saavad nii metsloomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On vägagi tavapärane, et õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ selgitas Kolde.

Teiste riikide kogemus aitab, kuid vajame ka kohalikku uuringut

Ulukite valgustõkke reflektoreid on kasutatud nii Euroopas kui ka Kanadas ning USA-s. Häid tulemusi on need reflektorid andnud näiteks Saksamaal, kus 2019. aasta seisuga oli paigaldatud enam kui 250 000 reflektorit. Samasuguseid reflektoreid on müüdud näiteks Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Belgiasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi ja Taani. 

Eestis on eesmärk testida kaht peamist tüüpi reflektorit, millest üks kuvab metsloomadele sinist ning teine valget valgust. Autojuhte helkurpostidele paigaldatud reflektorid ei sega, sest need paiknevad piirdepostide väliskülgedel, kus inimesele nähtamatud valguskiired suunatakse teelt eemale.

Kolm aastat vältav uuring annab võimaluse teha vahekokkuvõtteid juba järgmisel kevadel. Oktoobri alguse seisuga on ulukite valgustõkke reflektorid paigaldatud testlõikudele Lääne-Virumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Põlva- ja Läänemaa nendes piirkondades, kus jahimeeste senise praktika põhjal asuvad kõige ohtlikumad teelõigud. Järgmise kahe kuu jooksul oodatakse projektiga liituma ka teiste maakondade jahiseltse. Praeguse seisuga on projekti valitud 17 testlõiku, millest igaüks on 500–1000 meetri pikkune. Võrdluseks võetakse sama palju samaväärseid testlõike, kus reflektorit ei kasutata.

Reflektorite paigaldamise tähispostidele on kooskõlastanud Maanteeamet, kellele uuringutulemuste kokkuvõtet kolme aasta pärast esitletakse. Seejärel on võimalik hinnata, kas ja mil määral on selliste reflektorite lahendust mõistlik Eestis ka laiemalt kasutada. Uuringu metoodikat ja selle sisulist läbiviimist koordineerib Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer.

Loe projekti kohta lähemalt SIIT.