PRESSITEADE: Jahimehed tulevad appi

PRESSITEADE: Jahimehed tulevad appi

1878
Foto: Pixabay

Viimastel nädalatel on hüppeliselt sagenenud pöördumised Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poole palvega aidata kogukonda nuhtlusisendite küttimisel. Inimesed on hirmul, kardetakse nii enda, laste kui ka lemmik- ja koduloomade pärast.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul pole sellist pöördumiste hulka tema ligi kümne aastase praktika jooksul hundi osas olnud. „Nii nagu metssigade puhul oleme ka siin valmis kogukonnale appi tulema,“ lausus Puust „Eraldatud küttimismahud oleme siiani probleemsetes piirkondades täitnud, aga tundub, et huntide arvukus on kohati liialt kõrge“. „Lubame, et kütime ära ka nuhtlusisendid ja seda riigi poolt antavate erilubade alusel,“ lisas Puust.

Jahimeeste hinnangul on riigis hunte rohkem kui seda ametlikud andmed näitavad. Et seda arvamust kontrollida on Eesti Jahimeeste Selts käivitanud juba jaanuaris huntide arvukuse hindamise, mille tulemus selgub lähipäevil. Eesmärgiks on teada saada, palju on looduses isendeid pärast küttimisperioodi lõppu.

Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liikme Aarne Taali sõnul on näiteks Põhja-Läänemaa ohjamisalal hundi arvukuse osas suur erinevus jahimeeste ja ulukiseire arvamustes. „Meie hinnangul on hunte poolteist kuni kaks korda rohkem,“ selgitas Taal ja lisas, et „see on oluline erinevus, mis võib olla ka üks hundiprobleemi põhjuseid,“ ütles Taal.

Eduka ulukipopulatsioonide majandamise aluseks on võimalikult täpsed loendusandmed. EJS peab ulukite arvukuse täpset hindamist võtmeküsimuseks loodusliku tasakaalu säilitamisel ja ulukikahjude minimeerimisel. Nii näiteks oli 2017. aasta teemaks „Loenda ulukit!“. EJS pooldab teaduspõhist jahindust, mis tähendab, et küttimise aluseks saavad olla võimalikult täpsed loendusandmed. Analüüsitud andmete kasutamise põhjal kindlustatakse sihipärane ja struktuurne küttimine.

 

Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee