Prantsuse lütseumi õpilased käisid metsas jahindusega tutvumas

Prantsuse lütseumi õpilased käisid metsas jahindusega tutvumas

631
Prantsuse Lütseumi lapsed koos õpetajaga jahionnis.


11. märtsil sõitis grupp loodushuvilisi õpilasi Prantsuse lütseumist rongiga Tallinnast Mustjõele, et koos jahimehe Andres Üprusega minna väiksele metsa ringkäigule metsloomade tegevusjälgi otsima ja jahindusega tutvuma.

Andres tutvustas õpilastele jahimeeste kõige tähtsamast tegevust – ulukiloendust. Lapsed tundsid suurt huvi ruutloenduse läbiviimise kohta ning oleksid heameelega valmis olnud ise üht ruutu läbi käima. Seekord piirduti siiski jälgede leidmise ja määramisega mööda kvartalisihte. Nagu tavaliselt on kevade lähenedes metsloomad jälle aktiivsemalt liikvel, mistõttu oli märgata palju erinevaid jälgi. Leiti põdra, metskitse, metssea, rebase, jänese, kopra ja nugise jälgi.

Samuti rääkis jahimees õpilastele, kuidas sobivad metsad erinevatele ulukitele elu- ja toitumispaigaks ning näitas milliseid puu- ja põõsaliike toiduks tarvitatakse. Näha oli nii pügatud pajustikku, kuuse koorimist, kui ka põdra räsitud männinoorendikku.


Prantsuse lütseumi õpilased nägid kopra elupaika – pesakuhilat, paisu ja langetatud puid. Teele jäi ka üks soolak, mida põdrad ja kitsed olid hoolega lakkumas käinud. Põdra ning kopra toimetamistest rääkides tuli jutuks ka jahimeeste põhiline roll – küttimine ehk ulukiarvukuse reguleerimine, milleta oleks metsa majandamine üsna keerukas. Lapsed said teada, et jahimees ei ole lihtsalt kütt, vaid et tal lasub õlul päris tõsine koorem, suutmaks oma tegevusega reguleerida looduses tasakaalu, et oleks loomi, oleks loomadel kõht täis, aga metsad „terved“. Targalt tegutsedes on jahimees looduskaitsja.

Pärast mitme tunnist matkamist jõuti jahionni, kus lapsed said tulel grillida vorsti ja metsas nähtut arutada. Ilm soosis metsaskäiku ja selle avastamist ning õpilased jäid päevaga väga rahule ning võimaluse korral külastavad jahimegi veelgi.