Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab

Põtru enam küttida ei või, kuid jahihooaeg kestab

436
Viimaste aastate soodsad talved on suurendanud metskitse populatsiooni. Foto: Kalev Laast

Ehkki põtrade küttimise hooaeg lõppes edukalt, on teiste ulukite jahihooaeg Eesti eri piirkondades veel täies hoos. Detsembri keskpaigas lõppes Eesti metsades põdraküttimisaeg. Eesti Jahimeeste Setsi juhatuse liikme ja Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimehe Priit Vahtramäe sõnul leppisid jahindusnõukogud eri maakondade põdra küttimismahuks 2019. jahiaastal 6271 looma, mis oli veidike vähem, kui oli ulukiseire KAUR soovitus.

Kokkulepitud põtrade küttimismaht oli Vahtramäe hinnangul enam-vähem optimaalne, kirjutab Maaelu. Praegu on koos nelja maakonna andmed. Nende põhjal on maakondliku küttimismahutäitnud Ida-Virumaa, Tartu- ja Põlvamaa jahiühendused, Hiiumaal on see täidetud 90 protsendi ulatuses. Lõplikud andmed selguvad selle kuu keskel, kuid ligikaudselt võib prognoosida, et lõppenud jahooajal on kütitud 6200 kuni 6300 põtra, mis võrreldes eelmise hooajaga on 12–13 protsenti vähem. Põtrade arvukus langes pärast tänavust hoo­aega 10 500 isendini ehk nelja isendini tuhande hektari elupaiga kohta. Paljudes jahipiirkondades on arvukus langenud miinimumini ja on saavutatud olukord, kus metsakasvatajate kahjud on minimaalsed. Edaspidi saab küttida ainult nii palju, kui on konkreetse piirkonna juurdekasv. Seega peavad jahimehed olema põtradega majandades äärmiselt tähelepanelikud.

Jahihooaeg tegelikult alles käib – jahimeeste tööaasta algab 1. märtsil ja lõpeb veebruarikuu viimase päevaga. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et jaanuaris jätkub metsseajaht, mis on meil aastaringne. Seoses metssigade katkuga hoiavad jahimehed metssigade populatsioonil teravalt silma peal. Nimelt on riik teinud neile ülesandeks hoida metsanotsude arv kontrolli all kuni ühe isendini tuhande hektari jahimaa kohta.