Poolas tahetakse alaealistele jahil osalemine ära keelata

Poolas tahetakse alaealistele jahil osalemine ära keelata

1746
Pilt on illustratiivne. Foto: Flickr

Poola parlament plaanib hetkel jahiseaduses muudatusi, mis on põhiseadusele vastu. Ühe karmima piiranguna tahetakse ära keelata alaealiste jahil osalemine.

Poola jahiseaduse muudatusettepanekud, mida uus valitsus plaanib sisse viia, tekitavad mitmeid vastuolulisi arvamusi ning seavad kahtluse alla jahitraditsioonide jätkamise. Üheks nendest on keelata alla 18-aastastele isikule jahil osalemine ning määratleda seda kriminaalkaristusena.

Poola jahiühendus on uue jahiseaduse vastu ning võitleb selle nimel, et muudatusi sisse ei viidaks, kuna see toob jahindusse äärmiseid piiranguid. Ettepanekus on kirjas, et jahimehele võidakse määrata rahaline karistus või lausa kuni 1-aastane vangistus kui jahil viibib alla 18-aastaseid isikuid.

 „Kujutage ette situatsiooni, kus jahimees kohtab näiteks varitsusjahil juhuslikku alaealist, kes metsas jalutab või rattaga sõidab,“ kommenteeris Poola jahiühenduse esindaja Piotr Kowalski ja lisas, et „kuna meil loetakse jahiks ka jälgede ajamist ning ajajate rolli vedamist, siis sellega rikuks vastavalt uutele ettepanekutele jahimees seadust“. „Seega võidakse jahimehele selle eest määrata vangistus ja ta kaotab ühtlasi relva- ja jahiloa,“ selgitas Kowalski. Seni pole üheski Euroopa riigis seadusega alaealiste jahil osalemine keelatud.  

Tahetakse jahinduse süsteemi killustada

Poola uus jahiseadus võimaldaks ühtlasi ka keskkonnaministril määrata piirkondlikke jahiklubide juhte, mis aga lõhuks seni toimiva jahinduse süsteemi. Ühtlasi jääb õhku küsimus, mis saab siis Poola jahiühendusest kui valimised võidab partei, kes on põhimõtteliselt jahipidamise vastu.

Muudatusettepanekud keelavad ära ka elusloomade häirimise mittejahinduslikel eesmärkidel. See takistaks edaspidi jahikoerte välikatsete tegemise ning jahilindude ja -koerte koolitamise. Muudatus aga tekitaks olukorra, kus ulukiarvukust ei suudeta tõhusalt piirata ega populatsiooni ohjata, eriti mis puudutab metssigu. Ühtlasi mõjub see negatiivselt sigade Aafrika katkuga võitlemisele.

 „Me jahiühendusena näeme selles suurt probleemi ning sellised muudatused viivad tõenäoliselt olukorrani, kus jahiulukite tekitatud põllumajanduskahjud suurenevad drastiliselt ja see tekitab rohkem pahameelt ka põllumeeste seas,“ lisas Kowalski.

Poolas kasutatakse või on kasutatud jahipidamiseks umbes 80% jahikoeratõugudest ning nad on siiani efektiivse ja eetilise jahipidamise osa. Selle keelamine tooks jahipidamisse ulatuslikke takistusi ning mõjutaks jahieetikat.

Seadusemuudatused teevad võimatuks jahikoerte katsete ja võistluste korraldamise, takistavad tõuaretamist ning vähendavad jahikoerte ja tõuaretajate taset Euroopas.

Samad muudatusettepanekud teevad võimatuks jahilindude treenimise. See mõjutab Poola röövlindude (eriti kotkaste, kullide) treenimist, kes kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja.

Muudetakse ka jahimaadega seonduvat

Veel tahaks uus valitsus viia jahialad asutusaladest kaugemale. Kui varasemalt võis jahiala olla 100 meetrit asutusalast, siis nüüd tahetakse tõsta seda 150 meetrini. Poolas pole aga eriti hajaasulaid, mistõttu kitsendaks see jahipidamist.

Uus valitsus tahab anda maaomanikele luba jahipidamise haldamiseks. See tähendab, et jahialadel, mis kattuvad maaomanike omadega, võidakse keelata jahipidamine. Kuna Poolas on hetkel suur jahipidamise vastuseis, tõstatab muudatus konflikte veelgi ja suurendab järelevalve kontrolli enne jahile minekut.

Seadusemuudatuse ettepanekud on seega vastuolus nii Poola valitsuse poliitikale, kui ka põhiseadusele. Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest seimist ja 100-kohalisest senatist. Poola jahiühendus on sarnaselt Eestile mittetulundusühing ning põhineb vabatahtlikkusel. Poola jahiühenduse 95-aastase tegevuse jooksul on tuginetud liikmete vabatahtlikel tegevustel ning nende individuaalsel panusel.