Põllupidajad aitasid selgitada hanekahjude vältimise võimalusi

Põllupidajad aitasid selgitada hanekahjude vältimise võimalusi

168
Foto: Flickr

Keskkonnaamet lubas 15. märtsist kuni 15. maini kindlaksmääratud põldudel üle Eesti jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele. Uuringu käigus kogutud andmed aitavad selgitada heidutusjahi tõhusust haneliste tekitatud kahjude vähendamiseks põllumeestele. Uuringu tulemused selguvad pärast andmete analüüsimist 2020. aasta sügisel.

„Heidutusjahi eesmärk oli suunata haned aladele, kus nende tekitatavatel kahjudel on väiksem mõju. Samal ajal peeti silmas, et heidutusjahi käigus ei kütitaks kaitsealuseid ja langeva arvukusega linnuliike,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Esialgsetel andmetel laekus 105 põllupidajalt kokku 2940 päevaaruannet olukorrast ja heidutustest põldudel. Jahti peeti 634 korda ning kütiti kokku 552 suur-laukhane, rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle.

Uuringu meeskond külastas valitud põlde ja vaatles hanede kohalolu ja käitumist. „Tegime ligi 430 hanevaatlust, loendasime parvedes kokku pea 260 000 hane ja lagle. Suurim kohatud parv koosnes umbes 11 000 linnust,“ ütles bioloog ja meeskonna liige Jaanus Remm. „Nägime väga kahjustatud põlde, aga suurel enamusel põldudest kasvab ilus ja täies elujõus vili,“ nentis ta.

Maakond Põllumassivide arv Uuringualade pindala (ha)
Harjumaa 108 1681
Lääne-Virumaa 457 9022
Ida-Virumaa 140 1468
Hiiumaa 64 441
Läänemaa 116 1788
Raplamaa 89 1112
Järvamaa 201 5063
Jõgevamaa 78 2290
Saaremaa 151 1814
Pärnumaa 102 1791
Viljandimaa 39 1376
Tartumaa 523 10 519
Valgamaa 66 613
Põlvamaa 111 1216
Võrumaa 55 456

Tabel. Uuringusse registreeritud põldude jaotus maakonniti. Allikas: OÜ Rewild

Võrreldes eelmise aastaga laiendati tänavu heidutusjahi uuringut üle Eesti ja vaadeldi lindude käitumist heidutusjahi käigus laiemal alal, et saada rändepeatusel hanelistest esinduslikum ülevaade. Uuringualadeks olid 2300 põllumassiivi kogupindalaga üle 400 km², heidutusjahti lubati neist 2095 põllul. Ülejäänud registreeritud aladel ei tohtinud looduskaitseliste piirangute tõttu heidutusjahti pidada, lubatud oli aga tavapärane hanede peletamine. Lisaks oli uuringus 74 kontrollala, kus rändavad hanelised said häirimatult olla.

Sügisel selguvad uuringu tulemused aitavad selgitada heidutusjahi võimalusi ning loodetavasti liikuda tubli sammu lähemale hanekahjustuste probleemi lahendamisele.

Kevadrändel peatub igal aastal Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Hanede heidutusjahi uuringu tellis Keskkonnaamet ja seda viib läbi OÜ Rewild. Keskkonnaamet tänab kõiki uuringus osalenud põllumajandustootjaid ja jahimehi.