Osoon käis veelinnujahil ning uuris selle eetilisust

Osoon käis veelinnujahil ning uuris selle eetilisust

1981
Kuvatõmmis videost

Ühismeedias levivad fotod jahituristide saavutustest on pannud üldsuse kurja pilguga vaatama ka kõiki teisi jahimehi, selgitab Osooni reporter Sander Loite. Selle valguses käis Osoon veelinnujahil ning uuris milline siis on eetiline linnujaht.

Kuigi lindude küttimisel ebaeetiliste jahivõtete kasutamine ei kujuta Eesti linnustikule praegu vahetut ohtu, peaks rändlindude kaitseks jahiturismi paratamatult paremini reguleerima, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

Kokku on lubatud Eestis küttida praegu 32 jahilindu. Seda, kui palju linde õigupoolest lastakse, tema sõnul täpselt ei teata. „Ma arvan, et suur osa sellest on varjus. See ei jõua kunagi, mitte kellelegi, see info ja tegelikult rikkumistega on sama lugu,“ nentis Volke. Veelgi raskem on kontrollida, kas jahi käigus leiavad rakendust Eestis keelatud pliihaavlid või lindude peibutamiseks kasutatavad elektroonilised abivahendid.

Jahimees Peeter Hussar rõhutas, et head tava järgivad jahimehed lähtuvad mõistlikkuse printsiibist. Kui seda teeksid kõik, siis polekski ehk erilisi reegleid vaja. „Hea tava hakkab sellest pihta, et sa ei lase umbropsu. Sa lased linnul tulla küllalt lähedale, et ei lähe ehku peale välja. […] Teine on seesama, et kütid täpselt nii palju, et kui sul nii-öelda tarvis läheb, et sa, sinu pere, või sinu tuttavad, kellele sa siis oled valmis lindu jagama, jõuavad ära süüa,“ lisas jahimees.

Söögiks kõlbavad praktiliselt kõik liigid. Teatud lindude puhul on olulisel kohal ka nende arvukuse reguleerimine. See võtab Hussari sõnul põllupidajate poolelt maha sotsiaalset pinget. „Sa ei viska ju seda lindu ära, sa sööd ta ära, et ta mingil määral ikkagi sellist teatud tasakaalu ju hoiab ka. Samas ta õpetab selle linnule ikkagi sellise loomuliku inimese pelglikkuse. Kui sa lähedki kuskil seal põllu ääres sedasi plaksutad käsi, vähemalt see linnuparv läheb lendu,“ laiendas Hussar.

Teadaolevalt külastab Eestit igal aastal umbes 3000 jahituristi. Kui suure jälje jätavad nad aga Eesti linnustikule, eriti arvestades, et Eesti jahiulukite nimekirjas on ka vähearvukaid liike? „Nende jahi alguse kuupäevadega on igal juhul jälgitud, et meie siinne pesitsev lind jõuab enne ära minna, kui jaht üldse pihta hakkab. Me ikkagi räägime põhimõtteliselt kõikide veelindude juures haned, pardid, räägime läbirändavate lindude küttimisest,“ sõnas Volke. Otsest ohtu Eesti linnustikule sellisel kujul praegu pole.

Veelindudest on mõnede liikide arvukus on languses. Neid õnneks üldjuhul suurearvuliselt ei kütita. Volke nentis aga, et linnujahiturism on tõenäoliselt tõusuteel. Ka ei teata, kui kaua püsivad pesitsustingimused soodsad põhjapoolsematel aladel. „Veelinnud on tegelikult ja rändveelinnud eriti ühine vara. Kui riigid nende jälgimisel ja kaitsmisel ja ka jahi reguleerimisel koostööd ei tee, siis ilmselt oleks nende seisukord väga palju hullem, kui ta praegu on,“ lisas ornitoloog.

Vaata videot ja lugu lähemalt ERRist.