Ökoloog heidutusjahi põhjustest: põllud on liiga suured ja liiga vähe liigendatud

Ökoloog heidutusjahi põhjustest: põllud on liiga suured ja liiga vähe liigendatud

175
Lagled. Foto: Allar Liiv/Flickr

Aprillis algab haneliste heidutusjaht põldudel, mille raames hakatakse rändest väsinud toituvaid linde küttimisega pelutama. Selle põhjus on sageli asjaolus, et Eesti põllud on liiga suured ning ei ole piisavalt liigendatud, et ära hoida hanede kogunemisi, selgitab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur ja loopealsete taastamise eestvedaja Aveliina Helm.

Peatume hetkeks ja küsime, miks haned on põllumeest viimastel aastakümnetel kimbutama asunud? Siis koorub ehk ka välja, millised võiksid olla lahendused, vahendab ERR.

Viimasel paarikümnel aastal on muutunud haneliste rändeteed. Kui nad varasematel aastatel liikusid mööda rannikualasid, siis nüüd kulgeb suur osa rändest läbi sisemaa. Miks? Siin on kaks põhjust.


Esiteks, rannikualadel on põhjuseks suurte avatud rannakarjamaade kinnikasvamine ja kadumine.

Teiseks: sisemaale on toitumiseks tekkinud alternatiivid – needsamad põllud. Hanekari eelistab toituda hea nähtavusega avatud aladel. Millised on need põllud, kus haned toimetavad? Suured, kümnetesse kuni sadadesse hektaritesse ulatuvad talivilja väljad, kus pole ei vaheribasid, ega hekke.

Loe lähemalt ERRist.