Õiguskomisjon toetas summuti ja elektrooniliste jahidokumentide kasutamist

Õiguskomisjon toetas summuti ja elektrooniliste jahidokumentide kasutamist

4771
Helisummuti. Foto: Flickr

22. ja 23. jaanuaril toimunud riigikogu õiguskomisjoni istungil toetati ühehäälselt summutite kasutamist jahipidamisel ja elektrooniliste jahidokumentide kasutusele võtmist.

„Ehkki need muudatused on alles eelnõu tasemel ja ees ootab teine lugemine, on tegemist jahimeestele väga heade uudistega,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. „Helisummuti kasutamine vähendab üldist mürareostust asulate piirkonnas ja hoiab ära nii jahimeeste kui ka jahikoerte kuulmiskahjustuse tekke,“ põhjendas Korts.

EJSil on valminud andmebaasi Metsis arendus, mis annab võimaluse kontrollida jahitunnistuse ja suuruluki laskekatse olemasolu elektrooniliselt. „Seaduse muudatusega kaob vajadus neid dokumente metsas kaasas kanda,“ kommenteeris tegevjuht.


Helisummutite kasutuselevõttu toetasid EJSi volinikud juba 2009. aastal toimunud üldkoosolekul. Lisaks on summuti kasutamist korduvalt toetanud EJSi juhatus.

Õiguskomisjoni liikmed leidsid, et EJSi esindajate argumendid on põhjendatud ning toetasid muudatuste tegemist. Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (494 SE) eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni, muuhulgas aga ka jahiseadust.


Riigikogu pressiteade

Õiguskomisjon otsustas üksmeelselt saata relvaseaduse muudatused teisele lugemisele

Riigikogu õiguskomisjon vaatas tänasel istungil läbi relvaseaduse muutmiseks esitatud ettepanekud ja otsustas üksmeelselt saata eelnõu teisele lugemisele. Komisjon toetas summutite kasutamist jahipidamisel, lasketiirus ja laskepaigas. Lasersihikute ja gaasirelvade lubamises osas kokkulepet ei saavutatud.

„Kaalusime argumente jahimeestele summutite kasutamise lubamiseks ja leidsime, et see on põhjendatud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Ta selgitas, et jahimehed soovivad helisummutit kasutada linnalähedastel aladel ulukite küttimisel mürataseme vähendamiseks, et inimesi vähem häirida. Samuti aitab see kui korraga on vaja lasta rohkem kui ühte looma.

Jahimeeste esindajad tõid istungil välja, et näiteks seakatku ohjeldamiseks karjale jahti pidades saab teha vaid ühe ilma summutita lasu ja seejärel jookseb kari laiali, samas kui summutiga oleks võimalik rohkem loomi küttida.

Kehtiva õiguse järgi on helisummutit lubatud kasutad ümbruskonna mürataseme vähendamiseks üksnes sportrelval laskeharjutuste tegemisel lasketiirus.

Samuti toetas komisjon muudatusettepanekut, mille kohaselt võib kõigi enesekaitserelvade kohta kokku edaspidi omada 200 padrunit. Kehtiv seadus lubab iga relva kohta omada 100 padrunit. Jahimehed võivad endiselt omada kuni 300 padrunit. Laskesportlastel võib tiirus kasutamiseks olla kuni 5000 padrunit. Komisjon toetas lubatavate sütikute maksimaalse arvu suurendamist 5000 sütikuni.

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (494 SE) eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni.

Relvaloa andmisest on võimalik keelduda inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.

Õiguskomisjon saatis eelnõu teisele lugemisele 8. veebruari Riigikogu istungile ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Komisjon toetas ettepanekut üksmeelselt.