Noorjahimeestele tuleks edasi anda kultuuri ja parendada kommunikatsiooni (uuendatud)

Noorjahimeestele tuleks edasi anda kultuuri ja parendada kommunikatsiooni (uuendatud)

1293

6. septembril toimus Euroopa Parlamendis noorjahimeeste konverents, kus räägiti tänapäevastel jahindusteemadel ning käsitleti sealjuures noorjahimehi.

Konverentsi juhatasid Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed Karl-Heinz Florenz ning Bendt Bendtsen.

Ühe olulise vaatepunktina toodi välja, et jahinduses tuleb lähtuda bioloogilise mitmekesisuse vaatepunktist. Samuti rõhutati, et jahiseltsid ja maaomanikud peavad tegema koostööd, et kindlustada bioloogiliselt mitmekesisemat tuleviku. Selline tegutsemine nõuab efektiivsemat koostööd ja reglementeerimist.

Euroopa Komisjoni keskkonnaosakonna juhataja Karmenu Vella tegi ülevaate milliseid jahindus- ja loodusteemalisi projekte on FACE teinud ning andis teada, et tulemas on rändlindude ja veelindude osas uus direktiiv.

Konverentsil nenditi, et noored jahimehed on enamasti teadlikud bioohtusest, jahiseadustest jms.

Lisaks tegi Austin Weldon ulukite ja eluslooduse konservatsiooni spetsialist ülevaate põllumajanduse intensiivistamisest ning jahimeeste rollist selles.

Ta tõi välja, et põllumajanduses on võtmesõnaks küttimine, kuna oluline on sealsetel aladel ulukikahjusid hoida miinimumini. Kui põllumajanduskahjud tekivad, siis just jahimees saab seda reguleerida. Järjest rohkem huvituvad Inglimaal põlluharijad ja maaomanikud sellest, et nende maadel tegutseksid jahimehed. Samuti näitasid uuringud, et jahimeeste tegutsemine ja ulukihoole tuleb nende maadele rohkem kasuks.

Eesti delegatsiooni esindaja Andra Hamburg koos staažika Europarlamendi liikme ja jahinduse intergrupi juhi Karl-Heinz Florenzi (vasakul) ja CIC-i tegevjuhi Tamàs Marghescuga (paremal).

Inglismaal korraldatud faasanite uuringust selgus, et kui inimesed ei pane sööta ega korralda seiret, siis lindude eluolu ka halveneb. Selle elushoidmiseks tehakse noortele kursuseid ja korraldatakse jalutuskäike lindude elupaikade juurde, kus räägitakse nende eluolust jms. Lisaks õpetatakse neid jahtima ning tehakse muid jahiteemalisi koolitusi.

CICi noordelegaat David Plaz andis ülevaate noorjahimeeste olukorrast ning nende probleemidest. CICil on 27 noordelegaati üle maailma, kes tegelevad jahinduslike küsimuste ja probleemidega. Nad üritavad jahindust ja selle väärtusi edasi anda koolituste, ürituste, meedia ja kommunikatsiooni (sotsiaalmeedia jms) kaudu.

Tänapäeval on noortele raske aga selgeks teha jahipidamist, kuna üha tõusev trend on veganlus ning selle läbi ei mõisteta jahindust ega küttimist nii palju. Samas on jahindus aga kasvanud hobist välja ja saanud kutsumuseks. Lisaks on nt Saksamaal tõusutrendis lihasöömine ja selle hankimine kaubandusest.

Hollandi jahimeeste seltsi liige Janneke Eigeman tõdes aga, et Taanis on jahipidamise trend tõusnud, sealjuures noorte ja naiste seas. 

Lisaks oli huvitav teada, et ka Taanis on jahipidamine üha populaarsem. Seal toodetakse juba mitmendat hooaega jahil käimise ja ulukiliha valmistamisest telesaadet. Lisaks on Jean Pierre Ferraro teinud jahimeestele mugava telefoni appi Huntappvisor, kus saavad jahimehed oma kogemusi ja teadmisi jagada.

Konverentsil tõdeti, et jahipidamise teadlikkust peab suunama kõigile ja selle tagamaid selgitama, et inimesed seda rohkem mõistaksid. Üheks oluliseks probleemiks peeti noorjahimeeste puhul seda, et jahikultuur ja traditsioonid on mõnevõrra hääbunud või pole edasi kantud. Samas on arenguks aga oluline kommunikatsiooni parendamine.

Vaata FACE pressiteadet SIIT ja CICi oma SIIT.