Naaritsapäästja Tiit Maran võitleb looduskaitsealadel jahtimise vastu

Naaritsapäästja Tiit Maran võitleb looduskaitsealadel jahtimise vastu

1912
Foto https://et.wikipedia.org/

Hiiumaal tahetakse jahipidamist lubada kaitsealal, kus elavad ka euroopa naaritsad.

Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud jahipidamist lubama ka looduskaitsealadel, kuid suurte kaitsealade puhul on see zooloog Tiit Marani hinnangul lubamatu.

37,79 km² suurune Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Hiiumaa keskel on selle näide. Kaitse-eeskirja muutmisega on plaanis sinna lubada ka jahimehed. Keskkonnaameti seisukoha järgi on eesmärgiks ohjeldada ulukite (metssigade, hirvede, põtrade, kitsede ja huntide) arvukust ning vältida ja vähendada nende tekitatud kahjusid. Seejuures jääb linnujaht tedre ja kaljukotka kaitseks piiratuks. Üliharuldase euroopa naaritsa säästmiseks jääb keelatuks ka urujaht, püünisraudade kasutamine ja koeraga jaht.

„Muude jahipidamisviiside puhul on plaanis kaitsealal seni kehtivad lisapiirangud kaotada, sest meile teadaolevalt ei ohusta see selle kaitseala eesmärkide täitmist. Piirates jahipidamist, ilma et selleks oleks otsest vajadust, riivaksime põhjendamatult põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele, antud juhul siis jahipidamisele,” ütles keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Andres Miller. (Põhiseadus osutab muidugi ka loodushoiule.)

Maran näeb probleemi loogikas, mis tema hinnangul on pea peale pööratud. Looduskaitsealal ei peaks küsima, kas on põhjust jahti piirata, vaid kas on põhjust jahti üldse lubada, ütles ta. „Igasugune jaht looduskaitsealal saaks kõne alla tulla ainult looduskaitselistel eesmärkidel või ainult erandina inimeste vara kaitseks.”

Loe kogu artiklit Eesti Päevalehest




JAGA