Muudatus päästab Eesti välismaalaste jahiparadiisi staatusest

Muudatus päästab Eesti välismaalaste jahiparadiisi staatusest

385
Foto: Flickr

“Võõramaa jahimehed ei kipu lindude vahel vahet tegema, lasevad kõike, mis liigub ja lendab,” nentis Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmi juht Veljo Volke ajalehele Pealinn. Kohalike lindude kaitseks on riigikogus eelnõu, mis kohustab välismaalt tulnud jahimehi läbima Eestis küttimiseks siin koolituse.

Ornitoloogiaühing jagas mullu pilte kokku kuhjatud veelindudest, kelle välismaised kütid olid maha lasknud. Näiteks kihnlased kaebavad, et välismaa kütid jätavad linnud vedelema sinna, kuhu need kukuvad. Teateid tuleb ka keelatud elektrooniliste peibutusvahendite või isegi elusate peibutuslindude kasutamisest. Saareelanikud peavad sügiseti taluma paugutamist ja korjama hiljem rannast padrunihülsside hunnikuid. Seni on maaomanikele jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osa neist kasutab seda õigust turistide pealt raha teenimiseks.

“Eesti jahimees ei tapa valimatult linde, ta kütib ainult enda tarbeks,” lisas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. “Lõuna-Euroopas on teistsugused tavad ja jahikombed. Me tutvustame kõigile külla tulnud jahilistele oma tavasid ja palume nendest kinni pidada. Enne kui jahimees linnujahi loa saab, peab ta läbima koolituse.”

Riigikogus läbiski esimese lugemise seaduseelnõu, mis karmistab nõudeid välismaalastele, kes soovivad Eestis linnujahti pidada. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi sõnul peavad tulevikus välismaalased, kellel on jahipidamise litsents ning kes soovivad Eestis jahti pidada, läbima siinse jahindusalase koolituse. See paneks välismaalasi ka eristama linde, keda tohib lasta ja keda mitte. “Idee on selles, et välismaalasele väljastatakse jahiluba juhul, kui ta on koolituse läbinud,” selgitas Korb. “Välismaa jahimeestel peavad olema piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahireeglitest ning meie jahinduse heast tavast.”

Kortsu kinnitusel on ka Eesti jahimehed ise näinud välismaa kolleegide harimisega tublisti vaeva. “Oleme itaallastega arutanud, kuidas sealsete jahimeeste seas paremini selgitustööd teha, ja võib-olla sünnib sellest mõni film,” ütles ta. “Tõlgime oma hea tava ka itaalia keelde, seni on see juba neljas keeles olemas. Välismaalastele on mõeldud ka lindude välimääraja taskuvariant, kus on täppidega tähistatud linnud, keda lasta ei tohi. Praegu on Toompeal ettevalmistamisel jahiseaduse parandused, mis on tehtud jahimeeste, ornitoloogide ja poliitikute esindajatega üheskoos. Kõik see peaks hoidma olukorra kontrolli all.”

Loe lähemalt Pealinnast.