Muhulased napsasid saarlastelt metssigade küttimise rekordi

Muhulased napsasid saarlastelt metssigade küttimise rekordi

1342
Foto: Flickr

Lõppenud hooajal Muhus Liiva jahipiirkonnas kütitud 578 metssiga on uus Eesti rekord, mis ületab varasemat Laugi jahiseltsi tulemust poolesaja võrra.

Muhu jahiseltsi esimees Heinart Laaneväli ütles, et kui eelmisel hooajal küttis selts kahe jahiala peale kokku 576 siga, siis tänavu pea kaks korda rohkem, 1038. Neist 578 Liiva ja 460 Tamse jahipiirkonnas. Märtsiski on juba üle 60 sea kütitud.

„Aga nii võimsalt ei lähe enam, on näha, et suuri sigu on vähemaks jäänud. Kesikuid veel on. Nii kaua kütime, kui sigu on. Nii nagu kord ette näeb. Juurde neid enam tulemas pole, sest Saaremaal neid pole enam,” rääkis Muhu küttide pealik Saarte Häälele.

“Muhu saar on igatpidi kõik konkurendid üle löönud,” nentis keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, selgitades, et pinnaühikute ja sellises mõõdus jahipiirkondade arvestuses on tegu kindla rekordiga. Pinnaühiku kohta ei ole Eestis kunagi nii palju kütitud – 1000 hektari kohta 50 looma. Varasemad rekordid on alla kolmekümne.

Samaväärsete piirkondade võrdluses oli eelmine rekord – 529 siga – Laugi jahipiirkonna käes. Viiesaja ligi on mõnel aastal küttinud ka Nissi ja Haapsalu jahipiirkonnad, aga need on suuremad kui kaheks jahialaks jagatud Muhu saar kokku.

Ühel aastal on küttimisarv olnud suurem Harjumaa jahimeeste seltsi hallatavas Ida-Harju jahipiirkonnas – 775, aga siin tuleb arvestada, et tegu on Muhu saarest ligi kuus korda suurema, 120 000 hektarise jahialaga, mis jaguneb tosinaks väiksemaks piirkonnaks.

Kuigi Muhus kütitud sigadest üle 700 isendi olid aastased või vanemad, ei pea Veeroja usutavaks muhulaste arvamust, et tegu pole üksnes kohalike ulukitega, vaid saarel on varju otsinud ka loomad Saaremaalt.

Loe edasi Saarte Häälest.

Tabel: Keskkonnaamet