Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

4336
Foto: Jüri Jõepera

Kütitud on 6660 metssiga (01.09 seisuga)


Keskkonnaameti käskkiri: Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil (31.08.2016 nr. 1-1/16/321)

Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahindusnõukogus kokku lepitud või Keskkonnaameti kinnitatud metssigade küttimismaht ning -struktuur on jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenev kohustus.

Lisasöötmiskohtadest ülevaate saamiseks tuleb jahipiirkonna kasutajal kõik lisasöötmiskohad registreerida Keskkonnaametis hiljemalt 30.09.2016 (registreerimisvorm käskkirja lisas 2). 

Keskkonnaameti pressiteade
31.08.2016

Keskkonnaamet kehtestab sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud seitsmes maakonnas, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Eestis on seatud eesmärgiks saavutada 2018. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta igas jahipiirkonnas ning 2016/2017. jahiaasta lõpuks ≤2 isendit 1000 jahimaa hektari kohta. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida minimaalselt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis käesoleval jahiaastal on vähemalt 17 850 metssiga.

„Saavutamaks soovitud metssigade asustustihedust, tuli jahindusnõukogudel küttimismahtude jaotamisel lähtuda minimaalselt Keskkonnaagentuuri etteantud mahust. Paraku Hiiu, Põlva, Rapla, Saare, Viljandi, Valga ja Võru maakondade jahindusnõukogudes ei suudetud küttimismahtu kokku leppida või jäi see väiksemaks Keskkonnaagentuuri pakutust. Sestap kehtestabki Keskkonnaamet minimaalsed metssea küttimismahud eelmainitud maakondades, et oleks võimalik langetada metssigade arvukust kiires tempos ning seeläbi tagada katku hääbumine looduses ja vältida edasist majanduslikku kahju,“ selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Lisaks kehtestas Keskkonnaamet kohustusliku metssigade küttimisstruktuuri kõigis jahipiirkondades. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas peab olema emiste osakaal vähemalt 50% ning põrsaste soovituslik osakaal 50%.

Oluline muudatus on kehtestatud ka seoses metssigade lisasöötmisega, mis on lubatud vaid erandkorras metssigade peibutamise eesmärgil võimaldamaks metssea varitsusjahti kõrgistmelt. Lisasöötmiskohad tuleb registreerida Keskkonnaametis ning jahimaa 1000 ha kohta on lubatud kuni üks lisasöötmiskoht, kus võib korraga maas olla kuni 5 kg sööta.

Küttimismahust ja -struktuurist kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Küttimiskohustuse täitmata jätmise eest võib jahipiirkonna kasutajat karistada rahatrahvist kuni jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseni.

„Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 32 330 metssiga ehk 2730 isendit rohkem kui Keskkonnaameti antud küttimiskohustuses. Käesoleva jahiaasta jooksul on kütitud juba ca 31% etteantud metssigade küttimismahust. Seega tunnustame kõiki jahimehi, kes on sigade Aafrika katku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust kiiresti reageerida metssigade arvukuse vähendamiseks,“ lausus Olav Etverk.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee, kust leiab ka juhised bioohutuse tagamiseks.

Lisainfo:
Olav Etverk
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja
e-post: olav.etverk@keskkonnaamet.ee
telefon: 5032 190