Metskitse arvukuse efektiivsemaks haldamiseks nähakse jahiaja pikendamist

Metskitse arvukuse efektiivsemaks haldamiseks nähakse jahiaja pikendamist

1238
Metskitsed. Foto: Kaarel Roht

PRESSITEADE
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI ERAMETSALIIT
EESTI TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI JAHIMEESTE SELTS
12.06.2018

7. juunil toimus maaomanike esindusorganisatsioonide, teadlaste ja jahimeeste seltsi ühine koosolek, kus arutati metskitsejahi korraldamist jooksval jahiaastal. Osalejad pakkusid efektiivsema jahikorralduse ühe väljundina võimalust pikendada metskitsejahti jaanuarini.

„Lumevaeste talvede tõttu on metskitsede arvukus väga kiiresti tõusnud ja loomad on hakanud kahjustama lisaks männikultuuridele ka kuusekultuure,“ selgitas Eesti Erametsaliidu esindaja Anti Rallmann. „Aastaid on Erametsaliit ja Erametsakeskus näinud vaeva ja propageerinud maaomanike seas metsakultuuride rajamist, paraku annavad metskitsede tehtud kahjustused sellele tugeva tagasilöögi,“ tõi Rallmann välja. „Selline loomade arvukuse tõus ei ole kasulik ka metskitse asurkonnale endale ja seetõttu tuleb nende küttimist igati soodustada,“ rääkis Rallmann ja lisas, et „jahiaja pikendamine jaanuarisse loob võimaluse küttida metskitsi rohkem sealt, kus nad kahjustusi põhjustavad“.

Ka Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Einar Jakobi tõi välja põllumeeste probleemi, et aasta-aastalt suurenevad metskitsede ja hirvede poolt tehtavad kahjustused talikultuuridele, eriti talirapsile.

„Saja aasta jooksul on metskitse arvukus üles-alla kõikunud ning vahel on asutustihedus kerkinud väga kõrgele“, selgitas Maaülikooli ulukibioloogia dotsent Tiit Randveer. „Ülitihedas populatsioonis  hakkavad levima haigused, mis võivad halvemal juhul viia populatsiooni kokkuvarisemiseni“, tõdes Randveer. „Just nii juhtus 1970 aastate keskpaiku,“ tõi ta välja. „Nüüd on arvukus tõusnud taas üle 100 000 isendi,“ nentis Randveer ja lisas „et vältimaks haiguste levikut ja kõrget looduslikku suremust, tuleks metskitsi rohkem küttida“.

„Metskitse arvukuse tõusuga on ka liikluskahjud tunduvalt suurenenud,“ tõdes Eesti Talupidajate Keskliit esindaja Mait Värk. „Eestis on liikluses hukkunud metskitse arv 2017/2018 jahiaastal võrreldes möödunud jahiaastaga (2016/2017) suurenenud 1,3 korda,“ tõi Värk välja ja lisas, et „kokku registreeriti jahindusstatistika järgi mullu 2857 kokkupõrget metskitsega, ent tegelik liiklusõnnetuste arv võib olla veelgi suurem“.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on enamikes piirkondades metskitsede arvukus tõusnud. „Kui jahindusnõukogudes lepitakse kokku arvukusest lähtuvalt suuremad küttimismahud, siis jahimehed käsitlevad seda kui ühiskondlikku tellimust ja annavad endast oleneva, et mahud täita,“ kommenteeris Puust. „Oleme huvigruppide kokkulepetest lähtunud nii metssea kui ka põdra arvukuse reguleerimisel,“ tõdes ta ja lisas, et „meie jaoks on äärmiselt oluline ka populatsioonide hea seisund“.

Ümarlaual osalesid ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad. Keskkonnaministeeriumis kaalutakse ümarlauas tehtud ettepanekuid ja kui leitakse, et need on asjakohased, tehakse vajalikud muudatused. Metskitse küttimine on viimase kolme jahiaasta jooksul tõusnud – 2015/16 hooajal kütiti 6264, 2016/17 hooajal 11 000 ja 2017/18 hooajal 15 807 isendit.

 

Lisainfo:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, tel 5142124
Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, tel 5035480
Eesti Erametsaliidu esindaja Anti Rallmann, tel  516 0496
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, tel 5647 5660