Metskits ja ilves ajuloenduses

Metskits ja ilves ajuloenduses

994
Foto: Flickr

Zooloog Tiit Randveeri sõnul on Eesti loodusest raske leida teist sellist liikide paari, kes üksteisest samapalju sõltuks kui metskits ja ilves. Seetõttu tutvustame siinkohal Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna ajuloenduse tulemusi, mis samuti seovad omavahel ilvese ja metskitse.

Inga Jõgisalu Keskkonnaagentuurist vastab Looduskalendri küsimusele, mis see ajuloendus üldse on?

Ajuloendus toimib nagu ajujaht, kuid eesmärk on teine. Loenduse alal ehk mastis paigutatakse ajajate liin nii, et loendajate vahel oleks silmside vahemaaga ligi 20-30 meetrit, külje- ja kütiliinile pannakse vaatlejad vastavalt maastiku iseärasustele ja vaateulatusele. Vaatlejad loendavad mastist väljuvad loomad ning ajajad mastis sees endast vasakult mööduvad loomad. Loendatakse jahiulukeid.


Ilves ja metskits

Ajuloendustega alustati 2008. aasta sügisel, kui Tipu uurimisalal käivitus rakendusuuring „Metskitse asustustihedus, elupaiga kasutus ja sesoonsed ränded”. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada metskitse asustustihedust ja hinnata tema tõenäolist arvukust erinevate meetoditega ning anda hinnang tema elupaigakasutusele ja sesoonsetele rännetele erinevates elupaikades. Samal aastal alustati Tipu uurimisalal ka ilvese territoriaalsuse ja toitumise uuringuga.

Ilvese kodupiirkonna suuruse kaudu saab hinnata ilveste asustustihedust, mis on oluline küttimislimiitide väljatöötamisel ning ka ilvese kiskluse mõju hindamisel. Metskits on ilvese peamine saakloom ning seetõttu on ilvese küttimise korraldamisel vajalik hinnata, kui tugevalt ilvese kisklus metskitse arvukust mõjutab. Selleks on oluline leida, kui sagedasti ilvesed metskitsi murravad. Samas sõltub ka ilvese enda populatsiooni käekäik metskitse arvukusest ning seega annab mõlema loomaliigi samaaegne jälgimine infot selle kohta, kuidas need kaks liiki teineteist mõjutavad.

Peale metskitse arvukuse langust kahanes üsna pea ka ilvese arvukus Tipu uurimisalal, mistõttu uuringu tegevused viidi alates 2013. aastast Järvamaale ja Põlvamaale. Nüüd on plaanis jätkata taas uurimisalal, kus ilvese olukord on paranenud. Praeguseks on GPS/GSM kaelusega varustatud 18 ilvest.

Loe lähemalt Looduskalendrist.