Metsameestele korraldati jahindusseminar Jaanihansol

Metsameestele korraldati jahindusseminar Jaanihansol

471
Margus Puust andis edasi jahimeeste tervitussõnad. Fotod: EJS

Erametsakeskuse korraldatuna toimus 22. septembril Pärnumaal Jaanihanso siidritalus jahinduslik seminar metsameestele.

EJS-i poolt oli kaks ettekannet juhatuse liikmetelt metsa- ja jahimeestelt Jaak Volmerilt ja Rein Rosenbergilt. Lisaks osalesid seminaril juhatuse liikmed Margus Puust, Tiit Tammsaar, Priit Vahtramäe ja Raul Vahter, samuti tegevjuht Tõnis Korts.

Seminari avas ja modereeris Andres Talijärv Erametsaliidust. Tervitussõnad jahimeeste poolt tõi EJS-i president Margus Puust. Puust tänas senise koostöö eest ja rõhutas selle olulisust ka edaspidi. Metsameeste poolt tervitas Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa.

Ülevaade jahinduse olukorrast ja ulukikahjustustest

Esimene sõnavõtt tuli suurte kogemustega Jaak Volmerilt. Tema andis sisuka ülevaate jahinduse olukorrast, selle struktuurist ja võimalikest arengutest. Jahindusel on tema sõnul vedanud, et see pole populistlike ja poliitiliste tuulte kätte sattunud. Volmer tegi ülevaate ajaloost peale teist maailmasõda. Ulukikesksusest on jõutud maaomaniku soovide täitmisele. Samuti rääkis ta põdrast ja avaldas arvamust, et kui sellel hooajal kütitakse ca 4300-4400 põtra, siis järgmisel hooajal ca 2000. Volmeri seisukoht oli, et kui teeme koostööd, siis on Eesti uluk hoitud.

EJS on oma töös järginud Volmeri sõnul nn kolme jalaga tabureti süsteemi: ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset jahinduse poolt. Metsanduses pole nii hästi läinud. Lisaks vaatles ja võrdles ta jahinduse ja kalanduse ajalugu. Eesti riigi taastulemisega võeti seisukoht, et kalastuslubasid annab riik. Taheti seda teha ka jahindusega. Kalastusklubid läksid laiali, riik jäi ilma ca 100 000 inimese aktiivsusest, panusest jms. Jahinduses jäi ressurss jahiseltside kätte. See ressurss on aidanud eesti jahindust üleval hoida. Metsanduses on olemas riigipoolsed toetused. Ka see on ühiskondlik kokkulepe nagu see, et ulukiressurss on jahiseltside käes. Jahinduses on oluline kogukondlikkus. Mida aeg edasi, seda rohkem on see edulugu. 20 aastat tagasi oli teine olukord. Tulemas on lepingute pikendamine 2023. aastal ja sellega tekib küsimus kuidas edasi.

Lisaks analüüsis Volmer millised tulud on jahinduses ja rõhutas kogukondliku printsiibi olulisust. Soovitas nn risttolmlemist ka jahinduses.

Rando Omler keskkonnaametist (KeA) rääkis ulukikahjustustest. Tutvustas seda, millega Keskkonnaamet tegeleb. Selgitas, kuidas metsaomanik saab teatada metsakahjust Keskkonnaametile. Tehakse kahjustuse teatis. Vastuse saab hiljemalt 30 päeva jooksul. Kahjustust hinnatakse kahte moodi ja ta selgitas, kuidas KeA seda teeb.

 

Metsaomanikid tegid oma tegemistest ülevaate

Kadri-Aija Viik ja Reevo Paas rääkisid ühinenud metsaomanike (ÜMO) nimel. Metsaomanikud teevad koostööd vajadusest lähtuvalt, toetuste mõjul ja ühistest huvidest lähtuvalt. Liikmeid on neil 1200, maade kogupindala on liikmetel 200 000 ha. Neil on tööl ka jahindusspetsialist.

Nad selgitasid, kuidas saab nende kaudu jahinduse teavet. Maaomanik teeb avalduse ja märgib sinna, et tahab jahindusealast teavet. Seejärel võetakse ta liikmeks. Siis võetakse temaga ühendust, juhul kui ta soovib jahindusalast teavet. Kui ta seda soovib, siis tehakse kokkulepe. See on volitus, et teda esindab metsaühistu jahinduslikes toimingutes. Ta tutvustas ka kokkuleppe sisu.

ÜMO ootus on see, et nendega arvestatakse ja samuti jagatakse tulusid.

Jahimeeste praktilised kogemused

Airek Kolju praktikuna Jäärumetsa jahiseltsist rääkis oma kogemusest ja jahiseltsist. Koostöö maaomanikega on hea. Põllumaad on vähe, enamik metsamaad. RMK-le on makstud kahjustuste eest, aga probleem on põdrakahjudega. Jahimaal on 40 soolakut, samuti söödapõllud.

Kolju kõneles ka külalisjahi korraldamisest. Tema sõnul on jahirendilepingute sõlmimine läbirääkimiste teema. Tuleb leida kompromiss, muidu ei ole koostöö võimalik.

Ülevaade jahinduslike maakasutuse lepingutest

Rein Rosenberg EJS-ist ja Valgamaa Jahimeeste Ühistust rääkis jahinduslike maakasutuse lepingutest. Suurtel organisatsioonidel on kergem kokku leppida kuidas tegeleda. Edasi rääkis ta lepingute sõlmimisest maaomanikega. Vahel ei soovita kirjalikke lepinguid. Hea praktika on Rosenbergi sõnul EJS-i ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud. Sama praktikat võiks kasutada maakondades.

Metsades on suurem söödabaas sõralistele kui 10-20 aastat tagasi. See on seotud raietega. Kahjustused võivad olla kombineeritud, erinevad ulukid on kultuure samaaegselt söönud.

Koostöö maakondlikus jahindusnõukogus on valdavalt toiminud. Mõistlik on eelnevalt kokku leppida, siis sujub töö sujub libedamalt. Sellega tänas ta KeA inimesi jahindusnõukogudes.

Ülevaade kasutuseõiguse lepingutest

Andres Talijärv rääkis kasutusõiguse lepingutest. Osa jahipiirkondasid on liiga suured. Samas on vähe jahipiirkondasid, mis on lepingutega kaetud. Rääkis nendest tingimustest, mille alusel jahipiirkonna kasutusõiguse luba ei pikendata. Sinna kuulub ka seireandmete esitamata jätmine. Jahiseltsid peavad oma kohustuste täitmise üle vaatama. Muidu võib juhtuda, et nendega lepingut ei pikendata. Keskkonnaagentuuril on nimekiri nendest, kes seadusest tulenevaid kohustusi ei täida, neil võib tulla raskusi jahimaade lepingu pikendamisel.

Erametsaliit ei toeta totaalset lepingu pikendamist. Vaja on, et kõik oleksid ausas konkurentsis. Ettepanek on jahimeestele üle vaadata jahipiirkondade suurused ja piirid. Praegu on Talijärve sõnul õige aeg sõlmida lepingud. Läbi metsaühistute saab osa maaomanike andmetest .

Praegused jahipiirkonnad on tulnud nõukogude ajast. See tekitab pingeid inimeste vahel.

Mõned õiguslikud probleemid jahiseaduse rakendamisel

Mõningatest õiguslikest probleemidest jahiseaduse rakendamisel rääkis advokaat Mirjam Vili. Tema ettekannet illustreerisid näited meie kohtupraktikast, mis leidsid elavat huvi ja kaasamõtlemist.

Ka temale oli hulgaliselt küsimusi. Osalejad uurisid, kuidas saab maaomanike andmeid, et nendega lepinguid sõlmida. Isikuandmeid reguleerivast seadusandlusest tulenevalt on üha raskem neid andmeid saada.

Päeva lõpus oli soovijatel võimalus tutvuda peremehe vahendusel Jaanihanso siidritaluga.

Seminaripäev oli väga huvitav ja Eesti Jahimeeste Selts tänab SA Erametsakeskust ja selle tublit kommunikatsioonijuhti Anniki Leppikit, kes sisuka ja vajaliku õppepäeva kokku panid.

EJS