Meie suurulukite sõra- ja käpakäigust

Meie suurulukite sõra- ja käpakäigust

896
Foto: Pixabay

Detsembrikuu algul esitas grupp murelikke kodanikke Keskkonnaametile petitsiooni, milles kutsutakse üles vähendama „tapakvoote” ehk küttimislimiite.

Sel nõudlikul pöördumisel oli 529 allkirja. Kuna allkirja andmisele lisaks oli võimalik looduses valitsevat olukorda kommenteerida, siis seda võimalust ka kasutati, vahendab Maaelu. Valdavalt leiti, et kohe on vallandumas katastroof. Seda aitaks vältida näiteks kõigi kutseliste metsandustöötajate trellide taha paigutamine. Leidus ka üks leheküljepikkune kommentaar, mille sõnastus tundus kuidagi tuttav. Pisut meenutamist ja tuligi meelde. Muidugi! Ka porutšik Rževski (anekdooditegelane, tuntud ropu suu poolest) oli, tõsi küll, valenime all petitsioonile alla kirjutanud ja oma arvamuse lisanud.

Mis on petitsiooni sisu? Kutsutakse üles vähendama küttimiskvoote, mis „nagu põhineks seireandmetel”. Need on aga teadagi ekslikud ja kvootide määramisel ei arvestata asjatundjate arvamusega. Seejärel esitatakse arvud, kui palju üht või teist loomaliiki on kütitud, ja antakse mõista, et seda on liiga palju. Heidetakse ette sedagi, et „lastakse peamiselt noori tugevaid hunte, et saada veatut nahka”. Arvatakse veel, et mujal Euroopas ollakse õnnelikud, kui nende territooriumile saabub karu või hunt.


EMÜ ulukibioloogia dotsent Tiit Randveer võttis ette Maaelusse artikli kirjutamise, et selgitada, kuidas küttimiskvoodid kehtestatakse. Lisaks annan lühiülevaate meie suurulukite käekäigust lähiminevikus ja nüüd.

Loe lähemalt Maaelust.