Maaelukomisjonis arutatakse heidutusjahi võimaluse üle

Maaelukomisjonis arutatakse heidutusjahi võimaluse üle

330
Foto: Flickr


Täna, 16. aprillil kell 12 kogunevad Riigikogu Maaelukomisjoni istungile erinevad osapooled, et arutada põllumeestele kevadist rändlindude poolt tekitatud kahju ja saagi kaitsmiseks kevadise heidutusjahi lubamist. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi.

„Põllumehed ei ole looduse vaenlased ja tahavad elada loodusega kooskõlas – põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ja sellest, et seal valitseks tasakaal. Viimastel aastatel rändel olevate haneliste arvukuse tunduvat suurenemist on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed. See nõuab põllumajandustootjalt põldude kaitsel aasta-aastalt üha enam energiat, aega, ressurssi ning järjepidevust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen Põllumajanduse portaalile.

Kreeni sõnul on jahiseadusega Keskkonnaametile antud õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega. Heidutusjahi lubamine oleks praeguses olukorras põllumeestele vaata et ainuke õlekõrs kahjude ennetamiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.


Jahimeestele on pandud kohustus reguleerida ulukite arvukust, et hoida looduslikku tasakaalu ja vältida majanduslikku kahju metsakultuuridele jms. Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Seejuures on tähelepanuta jäänud aga kevadiste rändlindude arvukus, mis ületab taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna.

Samas on enamik põllumehi võtnud endale kohustuse pidada kinni keskkonnasõbraliku majandamise nõuetest ja Veeseaduse nõuetest, kus sätestatakse kohustus külvata 30 protsendile oma haritavast pinnast mõni talikultuur. Sarnane on olukord ka kultuurrohumaadega. Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab poole vähem saaki. Nii tekib olukord, kus põllumees saab esimest siloniidet teha tunduvalt hiljem, kui peaks, ja põllult või rohumaalt saadakse vananenud ja toitainevaene niide, mis kajastub piima hulgas ja kvaliteedis ning loomade tervises.

Loe lähemalt Põllumajanduse portaalist.