Liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine koosolek

Liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine koosolek

1193
Tegevjuhtide kevadine koosolek. Foto: EJS

Traditsiooniline liikmesorganisatsioonide juhtide koosolek toimus 27. märtsil Tallinnas Kuristiku majas, kohale tulid pooled seltside juhtidest.

Päeva juhatas sisse tegevjuht Tõnis Korts, kes tutvustas käsitlusele tulevaid teemasid. Põhiliselt keskenduti Keskkonnaameti poolt tellitud uuringule „Kaitstavate alade linnujahi analüüs“, põdra majandamisele käimasoleval jahihooajal ja EJS meediatööle. Lisaks põhiteemadele olid laual veel IT arendused, sigade Aafrika katk ja erinevad projektid.

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tutvustas Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse keskuse poolt valminud uuringut „Kaitstavate alade linnujahi analüüs“.

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tutvustas Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse keskuse poolt valminud uuringut „Kaitstavate alade linnujahi analüüs“. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida kehtivaid linnujahi piiranguid kaitstavatel loodusobjektidel. Kas need toetavad kaitse-eesmärkide täitmist? Kas nad on optimaalsed arvestades erinevaid huvigruppe, nt pole liigseid piiranguid.




Samuti oli eesmärgiks töötada välja ühtne meetod kogu Eesti kaitstavate loodusobjektide jaoks, mille alusel hakatakse kaitse-eeskirjades linnujahti reguleerima. Uuringu käigus sooviti saada eksperthinnang iga kaitseala kohta, kas linnustiku kaitse seisukohast on vaja kehtivat kaitsekorda muuta.

Kuna EJSi arvates ei olnud jahimeeste kaasamine piisav ja uuringu tulemusena soovitakse jahipidamist oluliselt piirata, siis palusid jahimehed võimalust tutvuda uuringu viimase versiooniga ja teha ettepanekuid. See võimalus peadirektori poolt ka lahkelt anti ja konkreetsed ettepanekud lähetatakse teele juba järgmisel nädalal.

Onemar kiitis jahimehi selle eest, et tema poolt kehtestatud küttimismaht tervikuna täideti. Samuti tutvustas riiklikus tauditõrjekomisjonis arutletud seakatku teemat.

Edasi tutvustasid tegevjuht Tõnis Korts ja pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburg EJSi suhteid meediaga. Näidati seltsi meediaplaani ja tutvustati strateegiat. Meie ülesanne on jahindust näidata kui ühiskonnale olulist ettevõtmist, nt kui ühiskondliku tellimuse täitjat arvukuse reguleerimisel, aga ka tasakaalu hoidmist, küttimist kahjude vähendamise eesmärgil ja tegevusi SAKi ohjamiseks.

Ei tohiks keskenduda ja näidata jahipidamist ainult kui vaba aja veetmist ja turismijahti. Need on ühiskonnale valulikud kohad ja kui meid rünnatakse, siis kasutatakse just neid aspekte, aga ka neid tuleb lahti rääkida.

Tegevjuht tegi ettekande ja avas teema aasta „jahindus on looduskaitse“ mõtte. Selle põhjal on kaasaegne looduskaitse pigem tegevus kui tegevusetus. Parim looduse kaitse on selle säästlik ja teaduspõhine kasutamine. Just inimeste tegelik huvi ja teadlikkus määrab ära looduskaitse edukuse. Õitsevad need lilled, mille poole inimene on näoga. Looduskaitse ei ole arvutimäng, see on päris elu. Meie häda on mitte inimeste puudus vaid spetsialistide puudus. Looduskaitse spetsialist peab olema mitte ainult hea bioloog, aga ka hea ökoloog, kes mõistab mitte ainult loodukasutuse ökoloogilisi vaid ka majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.

 

Jahipidamine on nutikas lahendus ühiskonna probleemide ja väljakutsete lahendamiseks tänapäeva intensiivse arengu tingimustes. Lahendatakse ühiskondlikud tellimused loodusliku tasakaalu säilitamisel ja ülemääraste kahjude ärahoidmisel. Selle tulemusel tekib kõrgekvaliteedilist liha, mida kasvav inimkond vajab. Inimesed viibivad jahipidamise käigus looduses ja see tugevdab tervist ja vabastab pinged.

Kui muude vaba aja tegevustele peab ühiskond kulutama hulgaliselt ressursse ja rajama vaba aja keskusi, siis jahimehed ja -naised hoolitsevad oma kulude eest ise. Säilib side loodusega ja arusaam looduslikest protsessidest ja hoitakse ära nn linnaegoismi teke. 

Järgmine oluline teema oli põdrapopulatsiooni majandamine alanud jahihooajal. Esimese ettekande põdra majandamisest Ilumetsa jahipiirkonna näitel tegi Kalev Männiste. Ta on põdra käekäiku jälginud mitmeid aastaid. Männiste sõnul on oluline, et jahimehed esitaks endale põdrapopulatsiooniga toimetamise osas õigeid küsimusi ja leiaks nendele ka toimivad lahendused arvestades iga seltsi konkreetset olukorda. Taustaks tõi ta järgmised andmed:  Ilumetsa jahipiirkond on maakonna üks suuremaid, ca 15 000 ha, riigimetsa on ca 10 700 ha, osakaal jahimaast maakonna suurim, üle 70%. Põdra küttimismaht on maakonna jahipiirkondadest alates 2013. aastast suurim. Põtra kütitakse vaid kollektiivselt ajujahis ning jahipiirkonna majandaja aktsepteerib maaomanike nõudmisi ulukikahjude hüvitamiseks.

Kalev Männiste on jahtide käigus ära fikseerinud, mida metsas nähti, mida kütiti ja mis metsa alles jäi. Tema sõnul ongi kõige olulisem vastata küsimusele, mis metsa alles jäi. Selle põhjalt saab teha küttimissoovi. Kui oma seltsi andmed on täpselt teada, siis saab teha ka õigeid otsuseid, et põdra küttimine oleks jätkusuutlik. Äärmiselt oluline on analüüsida ka eelmisel aastal tehtud otsuseid. Kui oli tehtud vigu, tuleb neid tunnistada ja alanud hooajal vältida. Männiste rääkis ka kahjudest, suurkiskjate vaatlustest, metssea käekäigust jm. Samuti tutvustati eelmise hooajal tehtud pöördumist keskkonnaagentuuri poole taotlusega muuta küttimisstruktuuri, kuna vasikaid polnud.

Kalev Männiste rääkis põdrapopulatsiooni majandamisest.

Kõlama jäid küsimused: Kas põder on meil võõrliik? Kuidas on seotud jahipiirkonna küttimiskohustus ja ulukikahju jahimehe seisukohast? Mis on jahindusnõukogu või Keskkonnaameti kaal suurkiskjate küttimismahu otsustamisel? Põdra küttimiskokkuleppega samal ajal tuleks määrata antud jahihooaja hundi küttimismaht. Mis seda takistab? Tegemist oli äärmiselt huvitava ja pädeva ettekandega, mis kutsus kõiki jahimehi äärmiselt tõsiselt suhtuma põdra populatsiooni majandamisse.

Edasi sai sõna EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes on samuti hea seisnud teaduspõhise ja teadusliku jahinduse rakendamise eest. Vahtramäe sõnum oli sama, mis Männistel: meil, jahimeestel on aeg väga tõsiselt suhtuda põdra küttimise korraldamisesse. Vahtramäe tõi näiteid, kus jahiseltsid loevad 10 põtra ja kütivad samas 10 või 12, ja nii aastaid. Selline tegevus ei ole jätkusuutlik, aga just jätkusuutlikkus on meie eesmärk. Tema sõnul peame end kätte võtma ning vigadest õppima. Otsustamine on meie endi kätes ja sellest tulenevalt ka vastutus, just meie ise vastutame oma otsuste eest põdra majandamisel ja kui teeme vigu, on see ka meie vastutus.

Priit Vahtramäe rääkis samuti põdra küttimise teemadel.

Varsti on jahindusnõukogude koosolekud, kus peame jahimeeste esindajatena tegema õigeid ja õiglasi otsuseid. Nende aluseks on tõesed loendusandmed. Vahtramäe kutsus kõiki ülesse vastutustundlikult suhtuma meie suurima imetaja majandamisse ning ta loodab väga, et need sõnumid on jahimeesteni jõudnud ning et meil on piisavalt mõistust ja tarkust, aga ka julgust, et teha oma piirkondades õigeid otsuseid.

Karri Urban rääkis EJSi IT süsteemide arengutest.

Karri Urban tutvustas EJS IT lahendusi ja ettevalmistatavat hanget. Samuti muutusi seadusandluses ja julgustas seltse EJSi IT lahendustega ühinema. Kõik on teretulnud süsteemidega tutvuma ja kui on tulemas koosolekud, on ta nõus ka kohale tulema ja süsteeme tutvustama.

Andres Lillemäe tutvustas VTAga sõlmitud marutaudilepingu täitmist, põdranahkade kokkuostu ja söödapõldude seemnete projekti.

Järgmine liikmesorganisatsiooni juhtide koosolek toimub traditsiooniliselt sügisel.