Liikmesorganisatsiooni juhid pidasid koosolekut

Liikmesorganisatsiooni juhid pidasid koosolekut

840
Fotod: EJS

14. novembril toimus EJS liikmesorganisatsiooni juhtide sügisene koosolek. Käsitleti erinevaid olulisi jahinduse teemasid.

Pärast president Margus Puusti tervitussõnasid rääkis plii ohtlikkusest organismile ja keskkonnale dr Madis Leivits Maaülikoolist. Ta esitles nõuandeid, kuidas vähendada pliimürgituse riski ulukiliha tarbimisel. Esmane soovitus oli mitte kasutada pliid sisaldavat laskemoona. Samuti peaksid rasedad ja lapsed vanuses 0-7 aastat hoiduma pliimoonaga kütitud ulukiliha söömisest.

Leivits ütles, et kui kasutada pliid sisaldavat laskemoona, siis tuleks eemaldada tabamuspiirkond vähemalt 10 cm raadiuses. Seda kudet tuleks käsitleda kui ohtlikku jäädet ning ei tohiks sööta loomadele ega jätta metsa vedelema.

Leivits demonstreeris erinevate teaduslike katsete tulemusi, mis näitasid, et nt vaskkuulid on sama efektiivsed kui pliikuulid. Teadlane-veterinaar rääkis veel palju huvitavat ja lubas jahimeestele anda ka oma ettekande.

Euroopa plaanib pliimoona kasutust keelata

Järgmise päevakorra punktina rääkis Margus Puust olulistel jahimeestele teemadel. Ta peatus samuti plii kasutamisel ja tõi näiteid rahvusvahelisest praktikast. 24 Euroopa Liidu liikmesriiki  28-st keelasid plii kasutamise märgaladel (v.a Iirimaa, Rumeenia, Poola, Sloveenia veel mitte). Hollandis, Taanis, ja Belgias (Flandria aladel) eksisteerib täielik pliikeeld jahipidamisel. Pliikuulid on keelatud ka Saksamaal mõnes piirkonnas. Samuti on keelatud mõnedes rahvusparkides ja provintsides Itaalia Alpides, osades Inglismaa piirkondades. Austria ja Prantsusmaa mõnedes piirkondades käivad pilootprojektid, kus jahimehed kasutavad mitte pliid sisaldavat laskemoona.

Puust arutles ka teemal, millal Euroopa Liit plaanib keelata pliimoona kasutamise. Alanud on sellealane protsess, et keelata kogu pliid sisaldav laskemoon. See võib ECHA (Euroopa kemikaalide agentuuri) arvates võtta 1,5 aastat. Siis läheb see EL otsuse tegemisele. See võtab aega 3 kuud kuni aasta ning peale otsuse tegemist on rakendamise periood või perioodid. Võib sõltuda relvadest. Hetkel on selle koguperioodi pikkus teadmata.

 

Puusti sõnul on plii kahjulikkust juhatuse liikmetele ja ajakirjas Eesti jahimees eelnevalt tutvustanud dr Madis Leivits. Puust meenutas, et oma külaskäigul EJS-i puudutas plii temaatikat ka keskkonnaminister Rene Kokk. Samuti käsitleti teemat kohtumisel Erametsaliiduga. Juhatuse otsustas oktoobris arutada ühisavalduse (Eesti jahilaskemoon pliivabaks alates 2030. a) tegemist koos Erametsaliidu, Keskkonnaministeeriumi ja vajadusel teiste partneritega.

Samuti plaanitakse kutsuda kokku plii-teemaline maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud, kus saaks arutada ettepanekut lõpetada Eestis pliisisaldusega jahilaskemoona kasutamine alates 2030. aastast. Kui see ettepanek ei realiseeru, tullakse teemaga juhatusse tagasi. Plaanis on ka liikmete seas põhjalikku selgitustööd teha ja avaldada infot teiste Euroopa Liidu riikide kohta.

Presidendi sõnul on metskitsejahi üldseis hea

Edasi peatus president metskitse küttimisel. Tema sõnul on küttimise üldseis on hetkel hea. Umbes 44% metskitse ja ca 55% (u 3 500 isendit) põtrade küttimismahust on täidetud. Kokkulepe metskitse suuremas mahus küttimisest tuli maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauast, samuti on seda soovitanud teadlased.

Jahiohutuse aastal tuleb keskenduda ohutusele

Edasi kõneles Puust aasta teemal. Jahiohutuse aasta eesmärk oli pöörata aasta jooksul rohkem tähelepanu jahiohutuse nõuete täitmisele. Juhatus otsustas nii, kuna eelmisel aastal toimus kolm õnnetust, sh oli üks hukkunu.

Keskkonnainspektsiooni andmetel oli 2018. aastal kuus jahiohutuse alast rikkumist, kus autos oli laetud jahirelv ja lisaks oli kolm jahirelvaga seotud õnnetust, kus sai viga või hukkus inimene. 2019. aasta kümne kuuga on rikkumisi tuvastatud rohkem. Üheteistkümnel korral on leitud autost laetud jahirelv ja lisaks kolmel korral on relv olnud autos püssikotist väljas. Seega on seis Keskkonnainspektsiooni esindaja sõnul põdrajahihooaja alguseks nukker ja eelmise aastaga võrreldes on rikkumiste arv suurenenud. Me ei saa kahjuks öelda, et jahiohutuse vallas oleks seis parem kui eelmisel aastal.

KKI andmetel on kõige enam rikkumisi seotud laetud relva transportimisega autos – see on äärmiselt ohtlik nii jahimehele endale kui ka teistele isikutele. Kõrge riskiga on nende hinnangul ka ühisjahid, kui jahimehed unustavad enne kogunemist ja laskepaikade vahetamist relvad ohutuks teha. On ette tulnud ka olukordi, kui relv on jäetud järelevalveta ja kõrvalistele isikutele ligipääsetavasse kohta. Puust rõhutas, et laetud jahirelva koht ei ole autos!

Tutvustati kindlustusühistu teemat

Päev jätkus kindlustusühistu teemaga. Puust rääkis, et eelnevalt toetas EJS juhatus riigikogu ettepanekut muuta seadust ja teha Eestis kindlustusühistud võimalikuks. 2. märtsil 2019. aastal jõustus sellealane seadus. Seejärel on ideed tutvustanud kindlustusühistu esindaja Tarmo Lääne kahel juhatuse koosolekul. Oktoobris arutas juhatus teemat kolmandat korda. Tehti otsus: anda nõusolek EJS astumiseks asutajaliikmeks ning  Margus Puustile ja Tõnis Kortsule anti volitused läbirääkimiseks ja asutajaliikme sissemaksu (kuni 200 euri) tasumiseks.

Edasi kõneles Puust, mis asi on kindlustusühistu ja milleks see meile hea on. Järgnevalt tutvustas ta asutajaliikmete nimekirja, kus on: Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Tartu Hoiu-laenuühistu, Eesti Akordioniliit.

Samuti tegi Puust teatavaks, et kui mõni jahiselts, jahindusklubi või mõne teise nimega organisatsioon soovib, et Tarmo Lääne tuleks novembris, detsembris või jaanuaris kindlustusühistu ideed detailsemalt kohapeale tutvustama, siis on ta selleks valmis. Lisainfona ütles Puust, et liitumistasu on kõigile 15 eurot, osakapitali osamaksete vahemik eraisikule on min 100 eurot ja max 100 000 eurot. Osakapitali osamaksete vahemik juriidilisele isikule on min 500 eurot, max 100 000 eurot. Osakapitali kogumist alustatakse kas novembri viimasel nädalal või hiljemalt detsembri esimesel nädalal.

Uue juhatuse valimise aasta

Edasi meenutas Puust, et järgmine aasta on uue juhatuse valimise aasta. Vastavalt põhikirjale on juhatus seltsi alaliselt tegutsev juhtimis- ja esindusorgan. Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kolm kuni kakskümmend liiget. Juhatus valitakse volikogu poolt neljaks aastaks.

Volikogu valib presidendi, kes nimetab juhatuse liikmekandidaadid arvestades regionaalset printsiipi. Volikogu valib presidendi poolt nimetatud juhatuse. Seega on vaja presidendi kandidaati, kes paneb kokku meeskonna. Istuv juhatus on olnud töökas ja ära pole jäänud ühtegi koosolekut kvoorumi tõttu. Tegutsevad: arenduse, jahilaskmise, IT, maaomanikega koostöö, RMK-ga koostöö jm komisjonid, sh ajutised nagu 50 juubeli komisjon jms. Puust esitas küsimuse kuidas minna edasi. Palus juhtidel mõelda selle peale ja arutada võimalike kandidaatide üle.

Esmatöötluskohad endiselt teemas

Esitluse lõpetuseks rääkis Puust ulukiliha kvaliteedist. Tema sõnul oli ulukiliha madal kvaliteet endiselt aktuaalne. Soomes ja Rootsis on põdraliha hind kuus eurot. Eesti põdraliha ei hinnata madala kvaliteedi tõttu. Puusti sõnul on jätkuvalt probleeme esmatöötlusega. EJS juhatus on hea seisnud selle eest, et jahiseltsid saaksid esmatöötluskohtade meetme.

Meetmega ka päev jätkus. Maaeluministeeriumi spetsialisti Ülle Pau teabe järgi tegi ettekande tegevjuht Tõnis Korts ja teda abistas meetme eest EJSis vastutav juhiabi Lea Truska. Nad tutvustasid jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse eelnõu hetkeseisu. Tänaseks on jahiulukite eelnõu liikunud Maaelu ministeeriumi õigusosakonda kooskõlastamiseks. See on menetlemise etapp, kus enam suuri muutmisi teha ei saa. Meie poolsed tähelepanekud on oodatud, millega võimalusel arvestatakse.

Eelnõu suurim muudatus puudutab § 3 „nõuded taotlejale“  lõiget 1. Sellele on antud uus sõnastus ja püütud arvestada võimalikult kõiki vorminguid, mille alusel saab jahipiirkonnas jahti pidada. Punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavust tõendavate dokumentide esitamise nõue on lisatud § 10 lg 1 punkti 5. See tähendab, et koos taotluse avaldusega tuleb esitada dokumendid, mis tõestavad jahipiirkonna kasutusõigust.

Muudatusi on tehtud ka eelnõu lisas, kus viiendast hindamiskriteeriumist on KeA ettepanekul välja jäetud punahirv ning EJSi ettepanekul on punktide arvu vähendatud 1-ni. On täiendatud ka seletuskirja. Lõpliku variant, mis läheb allkirjastamisele saadakse peale juriidilist läbivaatamist.

PRIA rõhutas, et kui määrus saab allkirjastatud, siis tuleb arvestada, et süsteemide seadistamiseks (e-PRIA arendused) kulub ligikaudu 2 kuud ja alles pärast seda saab taotlusvooru avada. Ilmselt on ka alles siis õige aeg infopäevadeks.

Tegevjuht rääkis aktuaalsetest teemadest

Edasi kõneles olulistel teemadel tegevjuht Tõnis Korts. Esmalt tutvustas ta, et on tõlkimisel veterinaaralane raamat ulukite haigustest. See saab olema õpik jahimeestele. Originaal on Metsästäjän terveysoppi ja selle autor on Sauli Laaksonen. Raamat saab valmis aasta lõpuks.

Edasi rõhutas tegevjuht koostöö olulisust Kaitseliiduga. Selle alal teeb tublit tööd juhatuse liige Tiit Tammsaar. Ta palus ka kõiki piirkondi vaadata üle omad võimalused sellealaseks koostööks. Samuti tutvustas tegevjuht, et teisipäeval arutatakse plii teemat Brüsselis, kus kohtuvad liikmesriikide vastutavad ametnikud. Meie riigist on vastutav ametnik Sotsiaalministeeriumist ja EJSi poolne sisend plii moona kasutamise osas on talle üle antud.

 

Tegevjuht tuletas ka meelde, et 2023 kasutusõiguse lepingud jahiseltsidega lõpevad. Kogukonnapõhise jahinduse jätkumiseks on vajalik juba varakult tegutseda. Nõutavad dokumendid pikendamiseks tuleb sisse anda hiljemalt kuus kuud enne lõppu, seega on tegelik tähtaeg juba 2022. aastal.

Tõnis Korts tutvustas ka seda, kuidas on jahipidamist efektiivne ja arusaadav tutvustada väljaspoole. Jahipidamine on arvukuse reguleerimine ja jahimees on arvukuse reguleerija. Tänapäeva jahimees on eeskätt ulukite arvukuse reguleerija. Tellimuseseda teha, saab ta ühiskonna poolt. See tellimus tuleb läbi teadlaste kontrolli ja soovituste. Oma sisendi annavad erinevate huvigruppide esindajad, nagu: metsamehed, kalurid, põllumehed, karjakasvatajad, mesinikud, keskkonnakaitsjad, veterinaarid jne. Tihti on selle tellimuse täitmine mitte ainult õigus vaid kohustus. Kui jahiseltsid ei täida neile antud küttimismahtusid, siis võib sellega kaasneda karistus. Ka seda on vaja teada ja mõista, et saada aru kes on tänapäeva jahimees ja missugune on tema põhiline roll. Seda sõnumit levitades saab ühiskond paremini aru, kes on jahimees täna.

Edasi peatus tegevjuht suurkiskjate teemal. Jahimehed ei ole rahul, et osa teadlasi lahmib ja jätkuvalt nimetab jahimehi salaküttideks ega oma seejuures mitte mingisuguseid fakte. Sellekohaseid avaldusi tuleb üha rohkem. Viimane tuli paar päeva tagasi Lääne-Virumaalt. Selline avalikus ruumis lahmimine ei ole viisakas ja riigi käest palka saavatele ametimeestele kohane. Me oleme sellel teemal rääkinud Keskkonnaagentuuri juhiga, aga tundub, et kohast käitumist ei suudeta tagada. Selle koha pealt on teadlaste pärast tõsiselt häbi. Plaanitud on kohtumine Keskkonnaametiga ja muude teemade kõrval ka sellest suhelda.

Tegevjuht tutvustas veel koostööd loomakaitse organisatsioonidega. Viimati on suheldud päev tagasi organisatsiooniga Nähtamatud Loomad. Tegevjuht selgitas loomakaitsjatele, miks jahimehed ei saa toetada puuriloomade kasvatamise lõpetamist. Põhjus on selles, et kui erinevad rõivabrändid loobuvad karusnahkadest, siis seal üleskutsetes ei tehta vahet, kust karusnahad tulevad. Seega loobutakse ka vastutustundlikult kütitud ulukite nahkadest. See aga ei käi kokku meie jahinduse hea tavaga, mis sätestab, et kõik mis kütitakse, kasutatakse ka ära. Tänapäeva jahindus on ka praktilise looduskaitse osa ja eetiliselt kütitud ulukite nahkade kasutamine on igati korrektne ja seda ei tohiks takistada. Kui me loomakaitsjatega selle teema korda saame, siis on võimalik ka karusloomakasvatuse keelamise teemal edasi minna.

Veel rääkis Korts linnujahist ja jahikorraldaja vastutusest. Sellel aastal ei ole probleeme olnud mittesobivate fotode ülesse riputamisega. See näitab ühest küljest meie efektiivset selgitustööd, aga teisest küljest ka teadlikkuse tõusu. 2019. aastal aga oli endiselt üleval ka välismaiste lõuna-eurooplastest linnuküttide vägitükkide teema. See ei ole enam nii terav, kui eelnevatel aastatel, aga siiski tuleb sellest Kortsu sõnutsi rääkida. Seadusesse sisse viidud kohustuslik koolitus, EJSi pidev selgitustöö ja jahikorraldajate tubli panus on asju tunduvalt parandanud. Selle eest suur tänu ja tunnustus nendele jahikorraldajatele, kellel asjad korras ja kelle nimed pole meie laualt läbi käinud ja kelle külalistega pole probleeme olnud. Tunnustus ka inspektoritele, kelle valvas pilk on fikseerinud rikkumised.

EJS on täna piisavalt suur organisatsioon, et selliste probleemidega tegeleda ja neile ausalt otsa vaadata ja lahendusi otsida. Enamikel juhtudel ei ole rikkumiste puhul tegemist meie liikmetega ja väikeuluki jaht on seadusega maaomanike korraldada ja vastutada. Oleme aga kord võtnud vastutuse eesti jahinduse hea käekäigu eest ja seetõttu on see ka meie asi ja me ei luba, et meie korda rikutakse. Seetõttu on see teema meie laual seniks kuni ta on lahendatud.

Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja isegi allkirja võtmisele selle eest, et kohustutakse järgima meie seadusi ja head tava ja mitte kasutama elektroonilisi peibutusvahendeid on leidunud üksikud, kes on seda rikkunud. Reegel on, et sellistel juhtudel ei ole jahikorraldajat juures. Kuidas sel juhul käituda? Välismaistel jahikülalistel peab olema kohapealse jahikorraldaja poolne saatja, kes neid juhendab, abistab ja vajadusel ka kontrollib. See on rahvusvaheline tava ja praktika, nii toimib see mujal ja peab toimima ka meil, vaatamata sellele, et seadus seda ei nõua.

Tegevjuht tutvustas, et lõpujärgus on Kuristiku tänava kolmandale korrusele rajatava muuseum- hoidla tööd. Ta kutsus ülesse annetama ajaloolisi dokumente ja asju meie ühise muuseumi tarbeks.

Samuti tuletas ta meelde, et põdranahad ei vedeleks jahimajade ümbruses või metsa all. Sellekohased teated saabuvad kodanikelt pidevalt, hiljuti nt Ida Virumaalt. Kohalikud jahimehed lõid koheselt korra majja ja suur tänu selle eest. Tegevjuht palus, et selliseid asju enam ei juhtuks. EJS on loonud võimaluse põdranahkade kokkuostuks.

Tegevjuht tuletas samuti meelde, et EJSi laos on veel mõned Soome päritolu põtrade väljaveo kelgud. Soovijad saavad nendega tutvuda ja neid soetada.

Suvise kokkutuleku osas rääkis tegevjuht, et ühtegi sobivat pakkumist hetkel ei ole ja nagu igal aastal, on palutud broneerida Toosikannu puhkekeskus. Kui aasta lõpuks ühtegi meile sobivat paika ei leia, siis kohtume järgmisel suvel sellisteks ettevõtmisteks sobivaimal kohal – Toosikannul. Aga sellest anname teda, kui selgus saabub. Huvi korraldamisel edaspidi on ka ülesse näidanud Ida-Virumaa Jahiselts.

Tehti vahekokkuvõtteid metskitse ja põdra küttimisest

Priit Vahtramäe tegi ülevaate põtrade ja metskitsede küttimisest vahekokkuvõtte. Seni on täidetud 55% küttimismahust. Aktiivsemad on olnud Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa ja Viljandimaa jahimehed. Enim (294 põtra) on kütitud Viljandimaal. Samas tõdes Vahtramäe, et osades maakondades, nagu nt Rapla ja Harju, on andmed üsna puudulikud, kuna kõik jahimehed pole andmeid esitanud. Samuti toonitas Vahtramäe, et põdra küttimine on viimastel aastatel langenud.

Metskitse küttimismahu täitmise protsent on hetkel 44%. Enim on kütitud Pärnumaal (1685 kitse). Aktiivsemad on seni olnud ka Viljandimaal (1360 kitse) ja Lääne-Virumaal (1191 kitse). Vahtramäe tõi näitena ka Viljandimaa küttimise, kus aktiivseim küttimisperiood (57% kütitus) jäi vahemikku august- oktoober. Vahtramäe selgitas, et kuna metskitsede küttimismahust on hetkel pea pool täidetud, on lootust, et seni suurim küttimismaht, 31 619 isendit, siiski täidetakse.

Ajakirjast ja Jahisest

Edasi selgitas ajakiri Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo, et kevadest alates on ajakirja kättesaamisega olnud probleeme. Selle on tinginud nii Omniva tehnilised vead, kui ka jahimeeste ebatäpsed andmed. Tänaseks on suurem viga parandatud, ent endiselt on u kolmandik jahimehi, kes pole oma kontaktandmeid täpsustanud. Jaanus näitas ka eksemplare, kus on täpsustatud erinevaid põhjusi, miks ajakiri kohale pole jõudnud. Peatoimetaja palus veelkord oma andmeid üle vaadata ning Karri Urban näitas tegevjuhtidele kuidas nad oma liikmeid saavad hallata.

Samuti rääkis Karri lähemalt Jahisest. Ta näitas kaarti kui palju on vahepeal Jahisega liitunud ning rääkis põdravaatlusandmete esitamisest infosüsteemi. Karri näitas ka ette kuidas vaatlusandmete tegemine Jahises käib. Veel selgitas ta, et sel aastal on Jahise kasutajatelt tulnud head ülevaadet ka põdra küttimisandmetelt. Karri kutsus ka kõiki teisi Jahisega liituma, et vaatlus- ja küttimisandmed saaksid veelgi operatiivsemad.