Lembitu jahiselts majandab metskitsi

Lembitu jahiselts majandab metskitsi

861

22. detsembril kogunesid Viljandimaa Lembitu jahiseltsi jahimehed oma jahimajja, et kuulutada välja oma seltsi jahirahu. Traditsioon sai alguse 2011. aastal. Esialgselt kuulutati rahu välja metsas lõkke ääres. Peale oma jahimaja esimese järgu valmimist 2015. aastal tehakse seda ruumis.

Jahiseltsi esimees Priit Vahtramäe pidas päevakohase kõne ja tegi kokkuvõtteid mööduvast aastast. Ta peatus lühidalt ka sõraliste ja eriti metskitse majandamisel.

Külla oli kutsutud EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Lembitu jahiselts on Viljandimaa Jahimeeste Liidu üks 11 osakonnast. Jahipiirkonna suurus on 11 000 ha, millest jahimaid on 10 012 ha, mis jaguneb enam-vähem 50% metsa ja teine 50% haritavaid maid koos heinamaadega.

Lembitu jahiselts oli hooaja üks enim sõralisi küttiv jahiselts Viljandimaa Jahimeeste Liidus, vaatamata et teiste osakondade jahimaad on võrdsed või suuremad.

Tegevjuht uuris Vahtramäelt, et millest tuleneb teistest suurem küttimismaht näiteks metskitse osas?

Priit Vahtramäe: Saime 2007 aastal aru, et metsloomade arvukuse hinnang nii meil seltsis, maakonnas ja ka vabariigis on ebaõige ja tugevasti alahinnatud. Hakkasime katsetama ja otsima võimalusi, et täpsemalt hinnata sõraliste arvukust, kes on meie jahimaa põhiline ressurss. Metskitse arvukuse hindamise korrigeerimist alustasime juba 2003 aastal, sest juba siis oli näha, et meie kütitava 10-15 metskitse limiit on selgelt väike ning ressurssi on enam – tuleb rohkem küttida. Esimene meetod oli see, et lisasime igal aastal arvukusele +100 isendit juurde ja määrasime sellest limiidi ja nii 4 aastat järjest, kuni jõudsime küttimise mahuni 101 metskitse. 2008 aastal veel 90 ja 2009 aastal 61. Siis aga saabusid rasked talved ja tagantjärgi tarkusena võib öelda, et suutsime enne kahte rasket talve kitsede arvukuse alla viia. Kõik, kes alles jäid suutsime silopallide lisasöötmisega päästa. Leidsime üksikuid hukkunud kitsi. Mis aga need 2 rasket talve kitsedele õpetasid oli see, et kohe kui saabub talv ja lume paksus saavutab juba üle 10 cm, kogunevad nad söödaplatside, õunaaedade, viljajäätmete, söödapõldude ja värskete lankide lähedale, kuhu nad lume sulamiseni jäid. See aga andis omakorda idee, et just neis kohtades on võimalik ka kevadel neid loendada. Söödaplatsidel olid kaamerad ja lisasööta viies sai kitsi ka reaalselt näha, tuli vaid arvud, mis kõikides kohtades nähti, tabelisse panna ja kokku liita. Üllatus oli suur, kui selgus kui suur metskitse arvukus tegelikult on.

2016. aastal loendasime reaalselt 125 kitse, kuid see talv oli väga lumevaene ja pehme ning kitsed ei kogunenud kokku. See jättiski mulje, et neid oli vähem, kuid teadsime ja tundsime juba seda „loendusviga“. Püüdsime hoida kitsede arvukust 200 isendi piires peale jahihooaega. Meie üllatus oli suur 2018 aasta kevadel, kui loendasime reaalselt 330 kitse. Seda tänu talvele ja põllumeeste koristamata jäetud oapõldudele, kuhu nad meelsasti kogunesid. Olime aru saanud, et tegelikult tuleks oma loendust parandada juba juurde lisatava koefitsiendiga 1,4 või suurendada küttimist. Nii saigi 2018. aastal kütitud 100 kitse. Meie jahimaad läbivad Viljandi-Tallinn ja Viljandi-Põltsamaa maanteed ning meie läänepiiriks on Viljandi-Tallinn raudtee ning jahimaa piirneb Viljandi linnaga koos ringteega. Sellest tulenevalt jääb lisaks kütitud kitsedele igal aastal ka 15-20 kitse auto alla.

2011. aastal tellisime EJS-st Andres Lillemäelt metskitse valiklaskmise koolituse. Selle koolituse tellimise põhjuseks oli asjaolu, et eelneva 25 aasta jooksul, ei ole meie maadelt kütitud ühtegi soku trofeed. Peale koolitust võtsime asja tõsiselt käsile. Leppisime ühiselt kokku metskitse valiklaskmise reeglid ja edaspidi küttisime ainult nii nagu kokku lepitud sai. Ühegi asja muutmine ei toimu üleöö, minimaalselt võtab iga muutuse rakendamine ja selle tulemus aega 5 aastat. Tänaseks aga on muutusi näha ja viimasel 4 aastal oleme igal aastal küttinud 2 medaliväärset trofeed (rohkem ei ole lubatud). 2018 aastal aga kütiti esimene kuldmedali vääriline trofeesokk. Kuna metskitse elupaik on nii kirjanduse, kui ka teadlaste uuringute alusel umbes 2-3 km ringis, siis on ka kitse majandamisega kõige lihtsam alustada, et saada soovitud tulemusi. Seega meie praktika on näidanud, et metskitse on võimalik majandada. Paljud eksperdid kehitavad küll õlgu ja väidavad justkui metskitse asurkonda ei saaks valiklaskmisega suunata. Las see jääb nende vastutusele. Meie seltsi praktika näitab, et see on hea tahte ja tegutsemise juures võimalik.