Lätis arutletakse alaealiste relvakasutuse üle

Lätis arutletakse alaealiste relvakasutuse üle

482
Foto: Maria Guilger/Flickr

Läti siseministeerium tõstatas möödunud kuul üles relvaloa omamise küsimuse. 19. veebruaril otsustas Läti riigikaitsekomisjon mitte muuta seni kehtivat seadust, mille järgi on lubatud 16-aastastele relva kasutamine jahipidamise eesmärgil.

Komisjon lükkas teisel lugemisel tagasi mitme parlamendiliikme ettepaneku keelata alates 16. aastastele tulirelva kasutamisõigus jahil. Samal ajal kiideti heaks siseministri Sandis Ģirģeni ettepanek, mille järgi peab alaealine relvaloa saamiseks omama jahitunnistust ning politseipoolset volitust.

Seni kehtiva seaduse järgi on Lätis lubatud 16-aastasel isikul kasutada relva ainult täiskasvanu järelevalve all. Samuti peavad nad omama jahitunnistust, vanemate või seaduslike esindajate kirjalikku luba ja politsei volitust. Relvaomanik vastutab ohutusnõuete ning jahipidamise eeskirjade täitmise eest.

Relvaseaduse arutelu peeti ministeeriumi, riigiasutuste, jahimeeste seltsi jt huvigruppide esindajatega. Jahimehed väljendasid arvamust, et senine relvaseadus ei mõjuta ohutust avalikus ruumis. Varem pole jahimeeste sõnul olnud ka juhtumeid jahiohutuse rikkumiste osas.

Riikliku metsateenistuse jahindusosakonna juhataja Valter Lūsi kinnitas, et statistikat vaadates on noorjahimehed olnud nõuete järgimisel kõige ettevaatlikumad ja distsiplineeritumad, mistõttu ei ole avalikkuse mure selle suhtes õigustatud.

Euroopa liidu direktiivis pole tulirelvade kasutajale miinimumvanust määratud, kuid alaealiste relvakasutusel peab olema tagatud järelevalve. Komisjoni hinnangul võib relvaseaduse otsus mõjutada üle 200 noore lätlase.

Läti õiguskomisjoni ekspert Valery Ageshin ütles, et relvaseaduse ettepanekute väljatöötamisel tuleks arvestada ka psühholoogide ja psühhiaatritega, kes hindaks relvakasutuse mõju laste psühholoogilisele tervisele.

Läti Jahimeeste Liidu juhatuse esimehe Harald Barviksi sõnul tekitab praegu paljudes pahameelt moonutatud faktid ning valearvamus, et pärast seaduse muudatuse vastuvõtmist saaks iga noor tulirelvadega ümber käia.

Barviks kinnitas, et noortel puudub vaba juurdepääs relvadele ning selle kasutusluba pole kättesaadav ilma eelneva teadmiste ja oskusteta. „Noortel on küll õigus kasutada relva jahipidamisel, kuid ta peab omama jahitunnistust ning tegema seda kogenud jahimehe järelevalve all, kes suudab olukorda hinnata ja relva kasutamist lubada või mitte,” märgib ta.

Samuti juhib jahimeeste liit tähelepanu sellele, et jahitunnistuse saamiseks on vaja omandada väga palju teadmisi jahinduse ja looduse kohta. Enne eksami sooritamist peab jahitunnistuse taotleja vastama umbes 1300 küsimusele, mis on seotud nii uluki harjumuste ja bioloogia, kui ka jahipidamise ning jahiga. Läti jahimeeste liit toetab samuti jahipidamisel relva kasutamist alates 16. eluaastast.

Allikas: LATMA, La.lv