VIDEO! Läti trofeenäitusel näeb palju uhkeid hirvesarvi

VIDEO! Läti trofeenäitusel näeb palju uhkeid hirvesarvi

822
Foto: Kaarel Roht

15. mail külastas Eesti Jahimeeste Seltsi delegatsioon Läti jahitrofeenäitust.

Trofeenäitusest tegi ülevaate Läti jahiseltsi juhatuse esimees, metsandusdoktor Janis Baumanis, mida näeb täpsemalt videost.

Läti trofeenäituse kohta loe lähemalt SIIT. Fotogaleriid näitusest näeb SIIT.

Video on ingliskeelne.


Video tekst tõlgituna:

Tegemist on Läti jahitrofeede näitusega. Kui varem korraldati seda iga 5 aasta tagant, siis nüüd muudeti see 3 aastasele perioodile. Samuti arutatakse ideed korraldada jahitrofeesid edaspidi üle 2 aasta nagu Eestiski.

Sel korral hinnati näitusele umbes 1000 trofeed, millest 400 on hirvesarved. Nagu videost näha, on punahirve trofeede jaoks vaja palju ruumi ehk suurt näitusesaali, kuhu kõik ära mahutada. „Oleme täheldanud, et iga aastaga kasvab punahirve trofeede hulk, mistõttu võib kolme aasta pärast see ruum siin juba väikeseks jääda,“ selgitas Baumanis.

Näitusel on enim punahirvetrofeesid ning nendest 79 on kuldmedaliväärsed. Kõik 400 punahirvetrofeed on kütitud kolme jahihooaja jooksul alates 2015. aastast. Janise sõnul on see uskumatult hea tulemus. Kuna tal on ka varasemat statistikat 1960. aastast, siis tollest ajast kuni 2010-ni kütiti keskmiselt viis kuldmedaliväärset punahirvetrofeed ühe jahihooaja kohta. Läti näitusel on neid aga pea 80, mis kütiti kolme jahihooaja vältel. Sellega on tehtud palju tööd ja nähtud vaeva valiklaskmisega, mida jahiseltsides õpetatakse.

Jahimehed tulevad kokku ja arutavad valiklaskmise programmi üle ning selles ei osale mitte ainult ühe jahipiirkonna jahimehed, vaid ka naaberjahipiirkondadest, kellel on sama valiklaskmise kava ehk kes kütivad täiskasvanud hirvepulle. Seda valiklaskmise kava on kasutatud juba 10 aastat ja nende tulemuste üle ollakse väga uhked ning Janise arvates on punahirve trofee kohta olnud see väga ilus tulemus.

Samuti on näitusel üle 200 metskitsesarve, mille tase on üpris hea. Samas Janis ei arva, et see oleks päris valiklaskmise tulemus, pigem on siin näha looduse mõjusid. Lätis oli 3-4 aastat väga pehmed talved, kus polnud eriti lund ega külma. Seega on pärast sooja talveaega õnnestunud neil heal tasemel metskitsesarvi saada. Metskitsede trofeede hulk on suurenenud, sealjuures on ka järjest enam medaliväärseid trofeesid.

Põdratrofeede seisund on Janise arvates üsna halb ning arvestades teisi sealseid ulukitrofeesid on põder kõige halvemas seisundis, kuna pika aja vältel on neid liiga palju küttinud. „Meie jahimehed tahavad hoida põdralehmi ning näha asurkonna suurenemist, aga sealjuures kütitakse liiga palju põdrapulle,” ütles Baumanis ja lisas, et „seega on meil vaid üksikud heal tasemel põdratrofeed ning sel näitusel pole ühtegi kuldmedaliväärset põdrasarve”. „Parimad näitusel olevad põdrasarved on hõbemedaliga hinnatud, mis on küll tasemel hõbemedal, aga siiski ainult hõbemedal,” selgitas ta.

Ühtlasi on näitusel esindatud metssea kihvad, mis on Janise arvates samas seisus mis Eestiski. „Sigade Aafrika katku tõttu on meil siin ainult umbes 90 metssea kihva,“ väitis Baumanis ja lisas, et „seakatk hävitab metsseapopulatsiooni rohkem kui küttimine“. Lätis on siiani küll mõned trofeeväärsed metssea kihvad, aga järgmisel näitusel saab sellest arvatavasti väga eksklusiivne trofee.

Näitusel saab näha veel suurulukeid: hunte ja ilveseid, keda siiani Lätis suhteliselt palju kütitakse. Üles on pandud ilvese ja hundi koljud ning nahad. Lisaks oli seal kopra, rebase ja mägra koljud, mida pole küll väga massiliselt, aga kokku on näitusel umbes 1000 trofeed.

Küll aga rõhutab Janis näituse põhieksponaati – punahirve erilisust. „Mis veel punahirve juures erilist, on see et need on ühed parimal tasemel trofeed sel näitusel,“ väitis Janis. Läbi aja saadi tänavu mitu punahirvede tipptrofeed. Kui eelmisel näitusel 2015. aastal püstitati uus 2. tipptrofee tulemus, siis nüüd saadi on uus 3. tipptrofee omanik. Janis loodab väga, et ei lähe enam kaua, kui püstitatakse Lätis uus rekord, mis on seni püsinud 50 aastat (al 1968. aastast). „See on pikk aeg, mida nüüd tuleks muuta,“ ütles ta.