Laikad on Saaremaa jahimeeste head abimehed

Laikad on Saaremaa jahimeeste head abimehed

1366
Foto: Flickr

Väikesearvulise Metsküla jahiseltsi ühisjahid oleks üsna kesised, kui poleks tublisid laikasid, kes ajajatena teevad ära kümne mehe töö.

Metsküla jahimeeste ühise tegevuse algus ulatub möödunud sajandi kuuekümnendatesse aastatesse, praegusel kujul on selts tegutsenud kakskümmend viis aastat, kirjutab Saarte Hääl. Seltsi esimene eestvedaja oli Lembit Saarelaid, tema järel juhtis Metsküla kütte 22 aastat Allan Pulk, praegu on seltsi esimees Arli Toompuu.

Selts on väike, praegu 19 liikmega, lisaks kolm liikmekandidaati. Enamik on kohalikud mehed või omavad Metsküla jahialal maid. Seltsi 7500 hektari suurune jahiala jääb Saaremaa põhjaossa, piirnedes ühest küljest Soela väinaga, maa poolt aga Leisi, Karja, Eikla ja Võhma jahialadega. Võhma ja Leisi seltsiga korraldatakse kord aastas ka ühistel piirialadel ühisjahte. “Ulukid on meil ju suuresti ühised, nemad ei tea piiridest ega kellelegi kuulumisest midagi,” sõnab Arli Toompuu.

Kui seni oli maakonna arvukaim jahiloom metssiga, siis katku ja intensiivse küttimise tõttu on selle uluki arvukus märkimisväärselt vähenenud. Samal ajal on jõudsalt suurenenud hirvede arv, keda nähakse järgmise n-ö probleemse jahiloomana. Siinkohal tuleb märkida, et just Metsküla oli lisaks Mändjalale üks kahest paigast, kuhu Saaremaal omal ajal punahirved asustati. Punabe soo on jäänud hirvede armastatud elupaigaks tänaseni ja praegugi tundub seal elavat maakonna vägevamaid hirvepopulatsioone.

Loe edasi Saarte Häälest.