Lääne-Virumaal kütiti kärntõves hundid

Lääne-Virumaal kütiti kärntõves hundid

2373
Pilt on illustratiivne. Foto: Aare Veetsmann

Möödunud nädalavahetusel kütiti Lääne-Virumaal, Laekvere jahipiirkonnas kaks noort kärntõves hunti.

“Üks oli osaliselt, teine aga täiesti kärnas”, kommenteeris huntide seisundit Rakvere jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak.

Keskkonnaamet seadis Lääne-Virumaale selleks jahihooajaks neli hunti. Tänaseks on küttida jäänud kaks hunti. Kokku on Eestis tänavu küttimismahuks määratud 74 hunti.

Jahiselts tuletab jahimeestele ka meelde, et jaht  tuleb kindlasti registreerida ja peale tabamist sellest koheselt sõnumiga teada anda.

Kärntõveks hüütakse rahvasuus sügelisüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgevat parasitaarhaigust. Sügelislestad kahjustavad haigestunud looma nahka, uuristades sellesse käikusid, paljunedes arvukalt ning toitudes lümfikoest. Lestade elutegevuse tagajärjel tekib tugev kihelustunne, mistõttu loom kraabib end pidevalt, põhjustades nahakahjustuse suurenemist ning karvade väljalangemist. Kuigi sügelised kahjustavad ainult naha pinda ning otseselt mitte ühtegi teist organsüsteemi, siis juhul, kui looma ei ravita (nt metsloomade puhul), väheneb sseeoluliselt metslooma konkurentsivõime olelusvõitluses.

Huntide puhul on järjest suuremaks probleemiks saamas kärntõbi. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastal oli see olnud kõrge olnud juba kaks aastat järjest. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja. Kindlasti mõjub kärntõbi negatiivselt hundi juurdekasvule nii otseselt (suurenenud suremus) kui ka kaudselt (pärsitud emaste sigimisedukus).

Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.