Kuum teema Hiiumaal – metssead

Kuum teema Hiiumaal – metssead

2492
Foto: Kadi Laid

Eelmisel nädalal ilmus Hiiu Lehes artikkel maaomanike ja jahimeeste kohtumisest, mille põhiteemaks kujunes metssigade temaatika. Tänu ajakirjaniku Kadi Laidi lahkele vastutulekule, saame artikli avaldada ka EJSi kodulehel.

Jahimehed ja maaomanikud said kokku Värssus Tiiupesa puhkemajas.

Kuum teema – metssead




Jahimehed, metsa- ja maaomanikud arutasid koostööd, metssigade teema tõi esile eriarvamused.

Hiiumaa metsaseltsi kutsel said märtsikuus ühises ringis kokku maaomanikud ja jahimehed. Ettearvatult tõusis arutelu põletavaimaks teemaks metssigade arvukus, nende lisasöötmine, küttimine ja kahju ennetamise võimalused.

Sööta või mitte?

Maaomanikud avaldasid pahameelt jahimeeste mõõdutundetu metssigade lisasöötmise pärast. Põllupidaja Viljam Heinma oli seisukohal, et toitmise hulk on ebaloomulikult suur. Ainuüksi temalt ostsid jahimehed talvel metsa viimiseks 200–300 tonni kartulit. Heinma on veendunud, et kui metsseal ikka talv läbi on vili, juurvili ja kartul söödakohas kättesaadav, tõstab see igal juhul populatsiooni arvukust.

Tema hinnangul toob sigade ülesöötmise välja seegi, et metssealiha on rasvasem kui varem.

RMK esindaja Lembit Lühi seevastu leidis, et sööta ei jõuta metsa viia piisavalt ja üle tuleb minna ökonoomsemalt toitu jaotavatele söödaautomaatidele.

Ilmnes, et ühtki teaduslikult hinnatud alust, kas ja kui palju üldse peaks neid söötma, olemas ei ole.

Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS) tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et metsloomi söödetakse aastaringselt.

Lühi märkis, et metssigu söödetakse selleks, et neid põldudelt eemale meelitada ja seeläbi kahjusid ennetada.

Rein Urman Leluselja jahiseltsist (JS) lisas, et söötmiskohad meelitavad sead kindlatesse kohtadesse, mille lähistelt on neid lihtsam küttida. Urman tõi näiteks, et Leluselja JS viis talvel metsa 2–2,5 tonni vilja ja 10 tonni porgandit. Igal jahtkonnal [kokku üheksa – K.L.] on oma söödakoht.

Sigade arv oletuslik

Urman rääkis, et lumevaesed talved on viimasel kahel aastal takistanud sigade jälje- ja ruutloendust ning kärssninade hulk saare metsades on hinnanguline.

Põllumees Priidu Ratnik tõi näite mullusest. Ta niitis heina ühehektarisel põllul ja kui oli jõudnud maatüki ühest servast teise ja tagasi, oli metssiga äsjaniidetud vaalul juba tõngumas käinud.

Urman nõustus, et kahjustused on olemas ja neid tuleb vähendada. Samas ütles ta, et hoolimata kahjustuste hulgast, ei julge tema küll väita, et sigu on palju. Küll aga peab metssigade arvukus olema osapooltele vastuvõetav ja vastavalt etteantud soovitustele tuleb jahindusorganisatsioonidel populatsiooni ohjata.

Kalle Laid ütles, et põhjus, miks metssiga rohkem põllule kipub, seisneb selles, et põllumajandus on muutunud mahedamaks ja pinnas on vihmausse täis. Samal põhjusel tõnguvad sead ka trimmerdatud teeääri.

Hillar Lõppe Pühalepa jahtkonnast ütles, et jahimehed laseksid metssigu meelsasti rohkem, ja just põldude juurest, kui maaomanik n-ö poolele teele vastu tuleks. Kui põld lõpeb metsa või kraaviga, ei ole looma lihtsalt kusagil lasta. Paari põlduriga on klapp hea: põlluääred on lahti niidetud ja vajadusel sõidab maaomanik traktoriga põllule, et sigu põllult püssi ette tuua.

Küttimismahu üle käib vaidlus

Aira Tossu sõnul on Hiiumaa jahindusnõukogus metsa kahjustavate ulukite küttimismahtudes saavutatud üksmeel suurte vaidlusteta. Põllumehi enim kimbutavate metssigade küttimismahu kohta aga ollakse eri meelt. Alanud jahihooajaks miinimummäär siiski paika sai – see on 707 looma, kellest soovituslikult 40–60 protsenti peaksid olema põrsad.

Mullu lasti Hiiumaal 910 metssiga: sellest HJS kütid lasid 684, Leluselja JS 97 ja Tahkuna JS 129 isendit.

Eramuid seadus ei kaitse

Nähtud metsseakarjadest ja nende tempudest tuleks teatada otse jahimeestele, kes reageerivad n-ö hädakutsetele esimesel võimalusel.

Toss pakkus, et parim lahendus oleks kui maaomanik ja jahindusorganisatsioon jõuaks omavahelise lepinguni, kus jahipidamise tingimused määratletud. Kui lepingut ei ole, on jahiseaduse alusel suhtlusvormiks ulukikahjustuste ennetamise teatis, mida jooksva aasta kohta saab esitada hiljemalt 1. maiks. Võimalus selleks avanes esmakordselt mullu.

Eilseks oli HJSle laekunud ühe maaomaniku kahjuennetamise teatis, mullu oli neid kuus. Teatise alusel peavad jahimehed kaitsma vaid neid maaalasid, kus kasvavadpõllumajanduskultuurid. Eramute õue- ja aiamaad jahiseadus ei kaitse ning omanikud peavad ise rajama aiad, et metssead ligi ei pääseks.

LISALUGU

Mis on ulukikahjude ennetamise teatis?

Nagu pealkiri ütleb, ongi tegemist kahjude ennetamiseks vajaliku teatisega. Lühidalt öeldes näeme teatist, kui lepinguta maaomaniku ja jahimehe vahelise koostöö alustamise “stardidokumenti”. Teatis on aluseks hilisematele kahjunõuetele, kuid esmalt algab selle alusel kahepoolne koostöö.

Maaomanik teavitab teatises jahimaa kasutajat kaitset vajavatest kultuuridest, näitab ära kahju vältimiseks omalt poolt rakendatud meetmed. Alata saab kahepoolne kommunikatsioon ja lepitakse kokku vastastikkused tegevused: jahimees annab maaomanikule informatsiooni tegevustest, mida ja kuidas tema teha saab, lepitakse kokku, mida maaomanikul on võimalik jahimehe töö toetamiseks teha (põlluservade niitmine jms); perioodi jooksul vahetatakse jooksvat infot ja korrigeeritakse vajadusel tegevusi.

Osapooltel tasuks üle lugeda ka keskkonnaministri määrus nr 9, 1. aprillist 2014. Vastastikkuse teavitamise ja koostöö eesmärk on kahjude ennetamine või minimaliseerimine. See on uue  jahiseaduse kandev põhimõte ja kindlasti kasulik kõigile osapooltele. Jahimehed hoolivad nii maaomanikest kui ka ulukitest, lähtuvad üldistest huvidest ja on enda võimaluste piires koostööks valmis.

ANU SARAPUU
HJS tegevjuht

INFOKAST

Hiiumaal on kolm jahindusorganisatsiooni: Leluselja, Tahkuna ja Hiiumaa jahimeeste selts. Viimasel on seitse jahtkonda: Pühalepa, Suuremõisa, Määvli, Laasi, Käina, Kõrgessaare ja Emmaste. Kokku on maakonnas ligi 300 jahimeest.




SHARE