Mõned päevad tagasi valmis Keskkonnaagentuuris aruanne „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019“, mis annab ülevaade jahiulukite asurkondade seisundis toimunud muutustest ning soovitused küttimiseks 2019/2020 jahihooajal.
Sellise aruande kokkupanek on Keskkonnaagentuuri iga-aastaseks tööülesandeks ning üheks peamiseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste ja Keskkonnaametile suurkiskjate küttimismahtude üle otsustamisel, vahendab Metsamajandusuudised.ee.
Kuidas ulukeid seiratakse?
Selleks, et aru saada, millised muutused ulukiasurkondades on toimunud, kogutakse ja analüüsitakse suures koguses ja väga erisuguseid andmeid. Suure osa algandmete kogujateks on jahimehed, kellele koos õigusega jahiulukeid küttida kaasneb EV jahiseaduse kohaselt ka seireandmete kogumise kohustus.
Suurkiskjate puhul on seireandmestikus keskse tähtsusega jahimeeste poolt tehtavad suurkiskjate ja nende jälgede vaatluste kaardistamine. Näiteks möödunud aastal esitasid jahimehed meile kokku 3433 karu vaatlust, millest 781 juhul oli tegemist poegadega emakarudega. Nende vaatluste analüüsil eristati 82 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis on viimase viieteistkümne aasta suurim pesakondade arv.
Loe lähemalt Metsamajandusuudistest.
