Koprad tekitavad aina enam peavalu

Koprad tekitavad aina enam peavalu

1603
Foto: Pixabay

Igatahes Võrumaal tunnevad koprad ennast aasta-aastalt üha julgemalt, vaevalt leiab sealkandis tiigikest, järve või kraaviperve, kus nende tegevuse jälgi pole märgata.

Iseäranis praegu on need loomad eriti ülbeks läinud, kui nii ühe metsaeluka kohta on üldse paslik öelda, mil kobrastel algab poegade tuleku aeg ja selle tõttu on ka nende küttimine kuni augustikuuni keelatud, kirjutab Maaleht.

Segab juba elamist


Nii mõneski Võrumaa talus on kopranuhtlus juba sedavõrd tõsiseks mureks tõusnud, et elanikud peavad oma maavirtsafti nende eest koomale tõmbama. Ühes kohas näiteks istutati eelmisel nädalavahetusel tiigiäärsed marjapõõsad teise kohta, kuhu koprakäigud (veel) ei ulatu. Teises kohas tuleb peremehel vaata et iga nädal kobraste langetatud kaski jupitada ja riita laduda.

Et justkui abiline, hoiad saebensiini kokku. Aga kui metsaserv nõndamoodi tiigist järjest kaugemale nihkub, siis pole sellisest abist suuremat rõõmu.

Kobrast küttida on keeruline

Kobrast võib maaomanik ka omal jõul, püünisraudadega püüda, aga nagu kuulda, eriti tulemuslik see tegevus pole. Võrumaa rahvas on püüdnud kopra oksakuhilatest ehitatud pesasid maha põletada, aga ka sellest pole tolku, sest nende urud on niivõrd sügaval, et tyuli ja kuumus sinnani üldse ei ulatugi. Või kui õnnestubki elanikud eemale peletada, siis vaid ajutiselt ja tõepoolest, vaid veidi eemale.

Kobraste kuldaeg oli siinmail 2006–2008 aastatel, mil neid loendati pealt 18 000 ja kütiti ligi 8000 isendit aastas. Jahihooajal 2015/2016 kütiti Eestis ametliku statistika järgi 6678 kobrast, kusjuures seda on natuke rohkem kui 2014/2015 hooajal (6557) ja päris palju rohkem tunamullusest jahihooajast (5572). Jahimeeste hinnangud ütlevad, et Eestimaal elab praegu kokku 14 000–15 000 kobrast.

Jahimeeste arvates arvukus langeb

Kõrvuti jahimeeste tehtava loendusega on aastatel 2008, 2012 ja 2015 tehtud valikaladel kopra pesakondade kontroll-loendust sõltumatute ekspertide poolt.

Valikaladeks on võetud üks jahipiirkond igas mandri-Eesti maakonnas. Erinevalt jahimeeste poolt läbi viidud kopra pesakondade loendusest näitab 2015. aasta kontroll-loendus aga arvukuse langust võrreldes 2012. aastaga. Kontroll-loenduste käigus on hinnatud ka jahimeeste loendusviga. 2008. aastal loendasid jahimehed samadel aladel 64%, 2012. aastal 87% ning 2015. aastal 103% kontroll-loenduse käigus saadud pesakondadest. See näitab, et jahimeeste loendusviga on pidevalt vähenenud ehk siis jahimehed oskavad aina täpsemini kopra pesakondade arvu hinnata.

Viimasel kahel aastal märgatavalt suurenenud küttimismaht on aga pigem tingitud RMK suurenenud survest kopraid kahjustuskohtades küttida ning vähemal määral ehk ka maaomaniku õigusest omal maal väikeulukitele jahti pidada, millega kaasneb ka omaniku vastutus kopra kahjude eest.

Keskkonnaagentuuri 2016. aasta ulukiseire aruandes märgitakse, et arvestades jätkuvat kopra suhteliselt kõrget arvukust ning vähendamaks tema tekitatud kahjustusi, tuleks ka edaspidi küttimist jätkata möödunud aastaga enam-vähem sama intensiivsusega.

Loe lähemalt Maalehest.